Teema: Arhitektuur
Pealkiri: Eesti arhitektuuriajakiri MAJA 2-2026 (124) / Estonian Architectural Review MAJA 2-2026 (124)
Autor(id):

Kirjastus: MTÜ Arhitektuurikirjastus
Linn:
Aasta: 2026
Originaalkeel:
ISBN: 9771023074446
Lehekülgi: 148
Sari: MAJA

Seisukord: heas korras uus raamat kirjastusest
Suurus: Pehmekaaneline

Sisu:
EST Üritus Tere! Siin VARES. Oleme Valga residentuurimajast, kus tavaliselt teisi võõrustame, seekord ise külla tulnud – Maja suvenumbri külalistoimetajateks. Selle numbri teema „Üritus“ tähistab nii organiseeritud ettevõtmist kui ka ebaselge tulemusega katsetust. Iga üritamine sisaldab võimalust luhtuda, või vähemalt õigustust, et prooviti. Ruumiloome kontekstis ei tähenda üritus ainult toimunut, vaid ka poolelijäänud või teisenenud kavatsust. Selles peitub pealkirja kergelt eneseirooniline, aga visalt jätkav toon. Artiklid liiguvad selle spektri eri otstes: teooriast praktikani, planeerimisest põlenguni, kainusest purjutamiseni. Soome keeles on ettevõtja yrittäjä– see, kes üritab. Nii võib kirjeldada ka arhitekti. Projekt on ürituse standardvorm: töö organiseerija ja kujutluslik masin, mis toodab tulevikku, olgugi et see ei pruugi kunagi täielikult teostuda. Paula Veidenbauma kirjeldab baltilikku projektsust pooleliolevate megaprojektide ja projektipõhise töö kaudu, kus ebaõnnestumine avaldub pigem veniva kompromissi kui dramaatilise kokkuvarisemisena. (lk 7) Ruumilist järeleandmist näeb ka veerandsaja aasta vanuses Paldiski maantee suurhallis. Ürituste mahuti näiline neutraalsus varjab tõsiasja, et linnaruumi kujundatakse ümber avaliku ruumi arvelt sündmustööstuse ja erahuvide kasuks. (lk 26) Kui see osutub eeskujuks, siis mitte kõige rõõmustavamaks. Emel Tuupainen vaatab planeerimist sõltuvussuhtena kasvu, ressursside ja piiride vahel. Tema kriitiline tekst on katse kujutleda süsteemi, mis ei põhineks pideval kasvul. (lk 43) Teooria kõrval leiab ajakirjast ka kaks praktilist näidet. VARESE residentuuri puhul on raske öelda, kus lõpeb arhitektuur ja algab majapidamine. Valga vanas koolimajas vahelduvad projektid torulekete, tellisevirnade ja lõputu asjaajamisega. (lk 53) Järjekindlust näitasid ka värskelt valminud Lasnamäe ringmajanduskeskuse projekteerijad, sest materjalide korduskasutus eeldab endiselt valmisolekut tulla toime ebakindluse ja suurema töömahuga. (lk 73) Mõlemal juhul sõltub õnnestumine vähem süsteemide sujuvusest kui kangekaelsest jätkamisest. Vahel sünnib olukord enne kavatsust. Laura Pormeistri piltjutustuses algatab põleng ootamatu materjaliringluse (lk 91) ja Lev Bratishenko vinjetis jälitame arhitektuuriüritustest küllastunud linnas joobnud uitajat. (lk 111) Ajakirja lõppu oleme kogunud üleskutseid üritustele. Loodame, et leiate kuulutustahvlilt meelepärast. Ehk kohtume mõnel neist! Ulla Alla, Merilin Kaup, Mari Möldre Venture Hello! VARES here. We are usually the ones hosting people at the Valga architecture residency house, but this time around we are the visitors – acting as guest editors for the summer issue of Maja. The theme of this issue, ‘Venture’, signifies both an organised undertaking and an attempt with an uncertain outcome. Venturing always carries the possibility of failure, and the justification that at least you tried. In the context of spatial design, a venture consists not only of what actually happened, but also of abandoned or altered intentions. Herein lies the slightly self-ironic yet stubbornly persistent tone of the title. The articles move across different ends of this spectrum – from theory to practice, from planning to putting out fires, from sobriety to drunkenness. An architect’s project is the standard form of a venture: an organising principle of work and an imaginary machine that produces the future, even if that future might never fully materialise. Paula Veidenbauma describes the Baltic ‘projecthood’ through ongoing mega-projects and project-based work, where failure manifests as a lingering compromise rather than a dramatic collapse. (p. 7) Spatial concession is also embodied in the quarter-century-old arena on Paldiski Road. The apparent neutrality of this event vessel conceals the reshaping of the urban landscape at the expense of public space, in favour of the event industry and private interests. (p. 26) If this serves as a model, it is not the most encouraging one. Emel Tuupainen views planning as a relationship of dependency between growth, resources, and boundaries. Their critical text is an attempt to imagine a system not predicated on continuous growth. (p. 43) Alongside theory, the present issue features two practical examples. In the case of the VARES residency, it is hard to tell where architecture ends and housekeeping begins. In the old schoolhouse in Valga, projects alternate with leaking pipes, stacks of bricks, and endless admin. (p. 54) Similar tenacity was shown by the designers of the newly completed Lasnamäe Circular Economy Centre, as the reuse of materials continues to demand a willingness to take on uncertainty and extra work. (p. 73) In both cases, success depends less on the smooth functioning of systems than on stubborn perseverance. Sometimes situation arises before intention. In Laura Pormeister’s photo essay, a fire becomes an unexpected catalyst for material recycling (p.91), while in Lev Bratishenko’s vignette, we follow a drunken wanderer through a city saturated with architectural events. (p. 111) Towards the end of the magazine, we have gathered open calls for events and ventures. We hope you find something to your liking on the notice board. Perhaps we will meet at one of them! Ulla Alla, Merilin Kaup, Mari Möldre

Märksõnad:
MTÜ Arhitektuurikirjastus
MAJA

Hind: - Hetkel on otsas*

*Jäta enda märge ootenimekirja, siis saame sulle eelisjärjekorras saata teavituse kui raamat on jälle saadaval.

Teema Arhitektuur alla viimati lisatud:

Leele Välja. Toimetanud: Leelo Välja, 100 sammu läbi 20.sajandi Eesti arhitektuuri,
Eesti Arhitektuurimuuseum, 2013, hind: 25,00 eurot

Toimetanud Villem Raam, Eesti arhitektuur (3. osa),
Valgus, 1997, hind: 18,00 eurot

Toimetanud Villem Raam, Eesti arhitektuur (1. osa). Tallinn + oskussõnastik,
Valgus, 1993, hind: 25,00 eurot

Toimetanud Villem Raam, Eesti arhitektuur 4. Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa,
Valgus, 1999, hind: 21,00 eurot

Kaur Alttoa, 101 Eesti pühakoda,
Varrak, 2015, hind: 15,00 eurot

Helle Perens, Paekivi Eesti ehitistes II. Harju, Rapla ja Järva maakond,
Eesti Geoloogiakeskus, 2004, hind: 21,00 eurot

Rein Zobel, Tallinna linnamüür,
Eesti Raamat, 1966, hind: 9,00 eurot

Helle Perens, Paekivi Eesti ehitistes I,
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, 2003, hind: 21,00 eurot

Koostanud Kalvi Aluve, Postijaamast tänapäevani,
Eesti Raamat, 1965, hind: 3,00 eurot

Madis Jürgen, Hää Koht,
Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003, hind: 15,00 eurot



Arhitektuur all on 427 raamatut. Klõpsa siia, et näha täielikku loendit!