Lauri Suurmaa, Reigo Rosenthal (toimetajad), Soomusrongide diviis Vabadussõjas, 2009 Grenader

1. osa: Punaväe sissetungimine ja väljatõrjumine 2. osa: Võitlused piiridel Ühtede kaante vahele on põimitud 1. osa (ilmus 1923): Eesti ajakirjaniku, ajaloolase ja ühiskonnategelase Eduard Laamani (1888–1941) poolt koostatud raamatu uustrükk; ja 2. osa (ilmus 1929), autorid J. Poopuu ja J. Andreller. See on lugu otsustavatest sündmustest Vabadussõja alguses, mil Punaarmee väljatõrjumisel Eestist mängisid kandvat rolli soomusrongid. Saame ülevaate soomusrongidest ja nendega seotud väeosadest ja isikutest. Originaalteksti lausestust ja sõnavara on uustrükis tänapäeva lugeja huvides mõnevõrra kohendatud. Raamat on varustatud arvuka fotomaterjaliga. Järgnevalt on plaanis avaldada ka käsikirjana arhiivi talletatud 3. (Sõda Landeswehriga) ja 4. osa (Pihkva kaitsmine). Soomusronglased ja Soomusrongide diviis kujunesid Vabadussõjas omamoodi legendaarseteks nähtusteks, mis oli võrreldav näiteks kuperjanovlaste kuulsusega. Vabadussõja alguskuul, mil Eesti Vabariigi olukord näis pea lootusetuna, olid soomusrongid need väeosad, mis kõrgema meeleoluga teiste hulgast välja paistsid. Selle põhjuseks oli asjaolu, et soomusrongide meeskonnad olid komplekteeritud peaaegu eranditult vabatahtlikest, nende seas ka hulk koolipoisse (hiljem, sõja kestel, täiendati soomusronge ühtlasi mobiliseeritutega). Löögiüksuste maine said soomusrongid oma tegutsemise tulemusena Eesti vägede 1919. aasta jaanuarikuise vastupealetungi ajal. Soomusrongide juhid unistasid aga omaette väekoondisest ning sõjavägede ülemjuhataja käsul sündiski 10. veebruaril Soomusrongide divisjon. Lisaks laia- ja kitsarööpalistele soomusrongidele hakkas see hõlmama endas ka soomusautosid. Seejärel, märtsis, liideti divisjoniga veel mõned jalaväepataljonid ning välisuurtükiväge. Jalaväepataljonid – Scouts pataljon, Kuperjanovi partisanipataljon ja Kalevlaste Maleva – kuulusid samuti Eesti sõjaväe paremate väeosade hulka. Nõnda kujunes Soomusrongide divisjonist midagi eliitväekoondise taolist. Divisjoni allüksused võtsid osa kõikidest Vabadussõja tähtsamatest operatsioonidest. 22. augustil nimetas sõjavägede ülemjuhataja Soomusrongide divisjoni ümber diviisiks. Soomusrongide diviisi ajal

Raamatu autoriks on Lauri Suurmaa, Reigo Rosenthal (toimetajad) kasutatud raamatud pealkirjaga Soomusrongide diviis Vabadussõjas on raamat kirjastuselt Grenader aastast 2009

mille on kirjutanud Lauri Suurmaa, Reigo Rosenthal (toimetajad) antud 2009 aasta raamat Soomusrongide diviis Vabadussõjas on Lauri Suurmaa, Reigo Rosenthal (toimetajad) oluline teos, kasutatud raamatute hulgas. Siin saad osta uusi ja kasutatud raamatuid veebipoest vanaraamat.ee vaata ka uute ja vanade raamatute nimistut Lauri Suurmaa, Reigo Rosenthal (toimetajad), Soomusrongide diviis Vabadussõjas vanaraamat.ee raamatupood Lauri Suurmaa, Reigo Rosenthal (toimetajad), Soomusrongide diviis Vabadussõjas
vaata plaate reklaam
Raamatu otsing
raamatRaamat "Soomusrongide diviis Vabadussõjas",
teema: Välisajalugu

Soomusrongide diviis Vabadussõjas
Pealkiri: Soomusrongide diviis Vabadussõjas
Autor(id): Lauri Suurmaa, Reigo Rosenthal (toimetajad)
Kujundaja: Rait Sohkin (kaanekujundus)

Kirjastus: Grenader
Linn: Tallinn
Aasta: 2009
Originaalkeel: eesti keel

ISBN: 9789-9494-4821-0
Lehekülgi: 358


Seisukord: normaalses seisukorras raamat
Mõõdud: 166 × 246 mm
Suurus: tavaformaadist pisut suuremas formaadis kõva kaanega


Sisu:
1. osa: Punaväe sissetungimine ja väljatõrjumine
2. osa: Võitlused piiridel

Ühtede kaante vahele on põimitud 1. osa (ilmus 1923): Eesti ajakirjaniku, ajaloolase ja ühiskonnategelase Eduard Laamani (1888–1941) poolt koostatud raamatu uustrükk; ja 2. osa (ilmus 1929), autorid J. Poopuu ja J. Andreller. See on lugu otsustavatest sündmustest Vabadussõja alguses, mil Punaarmee väljatõrjumisel Eestist mängisid kandvat rolli soomusrongid. Saame ülevaate soomusrongidest ja nendega seotud väeosadest ja isikutest. Originaalteksti lausestust ja sõnavara on uustrükis tänapäeva lugeja huvides mõnevõrra kohendatud. Raamat on varustatud arvuka fotomaterjaliga.
Järgnevalt on plaanis avaldada ka käsikirjana arhiivi talletatud 3. (Sõda Landeswehriga) ja 4. osa (Pihkva kaitsmine).

Soomusronglased ja Soomusrongide diviis kujunesid Vabadussõjas omamoodi legendaarseteks nähtusteks, mis oli võrreldav näiteks kuperjanovlaste kuulsusega. Vabadussõja alguskuul, mil Eesti Vabariigi olukord näis pea lootusetuna, olid soomusrongid need väeosad, mis kõrgema meeleoluga teiste hulgast välja paistsid. Selle põhjuseks oli asjaolu, et soomusrongide meeskonnad olid komplekteeritud peaaegu eranditult vabatahtlikest, nende seas ka hulk koolipoisse (hiljem, sõja kestel, täiendati soomusronge ühtlasi mobiliseeritutega). Löögiüksuste maine said soomusrongid oma tegutsemise tulemusena Eesti vägede 1919. aasta jaanuarikuise vastupealetungi ajal. Soomusrongide juhid unistasid aga omaette väekoondisest ning sõjavägede ülemjuhataja käsul sündiski 10. veebruaril Soomusrongide divisjon. Lisaks laia- ja kitsarööpalistele soomusrongidele hakkas see hõlmama endas ka soomusautosid. Seejärel, märtsis, liideti divisjoniga veel mõned jalaväepataljonid ning välisuurtükiväge. Jalaväepataljonid – Scouts pataljon, Kuperjanovi partisanipataljon ja Kalevlaste Maleva – kuulusid samuti Eesti sõjaväe paremate väeosade hulka. Nõnda kujunes Soomusrongide divisjonist midagi eliitväekoondise taolist. Divisjoni allüksused võtsid osa kõikidest Vabadussõja tähtsamatest operatsioonidest. 22. augustil nimetas sõjavägede ülemjuhataja Soomusrongide divisjoni ümber diviisiks.

Soomusrongide diviisi ajalugu väärib kahtlemata omaette uurimust – nii sügavamat sõjateaduslikku kui ka populaarteaduslikku käsitlust. Põhjalik sõjateaduslik uurimus kahjuks seniajani puudub, samas kui populaarteaduslike ülevaadete kohalt pole olukord õnneks nii trööstitu. Käesolev raamat on seniajani kahtlemata kõige põhjalikum ning süsteemsem Soomusrongide diviisi ajalooteos. Selle esimene osa (alapealkirjaga «Punaväe sissetungimine ja väljatõrjumine»), mis käsitles võitlusi sõja algusest kuni 1919. a veebruarikuu alguseni, ilmus juba 1923. aastal Eduard Laamani (1888-1941) sulest. Viimasele oli teose koostamise ülesandeks teinud Soomusrongide brigaadi Ajaloo komitee (nimetatud brigaad oli Soomusrongide diviisi otsene järglane). Peterburi ülikoolis õigusteadust õppinud E. Laaman töötas raamatu kirjutamise ajal Eesti Vabariigi Välisministeeriumi ametnikuna, hiljem tegutses ta ajakirjanikuna ning viljaka publitsisti- ja ajaloo-uurijana. 1930. aastate lõpul naases ta Välisministeeriumisse. Ehkki E. Laaman ei omanud ei sõjaväelase ega ka ajaloolase haridust, võib tema Soomusrongide diviisi ajaloo esimest osa pidada üpris õnnestunuks ning oma eesmärki täitvaks. Sama saab öelda teose teise osa kohta, mis kandis alapealkirja «Võitlused piiridel» ning käsitles ajavahemikku veebruar kuni juuni algus 1919.

Teine osa väljus trükikojast esimesest tervelt kuus aastat hiljem (1929. a), puudub selgus, mis oli taolise viivituse põhjuseks. Lisaks vahetus autor. Täpsemini oli neid nüüd kaks: Johannes Poopuu ning Jüri Andreller. J. Poopuu (1886-1929; VR I2, VR II2) omas Soomusrongide diviisiga kõige otsesemat kokkupuudet, olles Vabadussõja ajal selle väekoondise staabiülemaks ning tõustes alamp

Hind: 17,00 EUR
Otsing autori järgi:

Jüri Toomepuu. Toimetanud: Lauri Suurmaa, Eesti lähiajaloo kolm põhiprobleemi, kolmkümmend kolm lahendust, Grenader, 2014, hind: 9,00 eurot
Toimetanud: Aime Vettik, Gerd Raassalu ja Lauri Suurmaa, Aja jälg. Kui õiglane on õigus?, Juura, 2007, hind: 7,50 eurot
Virge Kangro ja Aigar Suurmaa, Herefordi tõugu lihaveis Eestis, Valgus, 1985, hind: 6,00 eurot
Teema Välisajalugu alla viimati lisatud:

Alev Lytle Croutier, Haarem. Looritagune maailm, Eesti Raamat, 1994, hind: 23,00 eurot
Hubert Matve, Tunnelid läbi aegade, Valgus, 1981, hind: 5,00 eurot
Hubert Matve, Sillad läbi aegade, Valgus, 1978, hind: 5,00 eurot
Paul Härmson, Linnad läbi aegade, Valgus, 1984, hind: 4,50 eurot
Hubert Matve, Tornid läbi aegade, Valgus, 1982, hind: 3,00 eurot
Paul Härmson, Tänavad läbi aegade, Valgus, 1989, hind: 3,00 eurot
Johann Voldemar Jannsen, Mis Postimees uudist kaasa on toonud, Tiritamm, hind: 4,00 eurot
Koostanud Jean-Pierre Vernant, Vana-Kreeka inimene, Avita, 2001, hind: 5,50 eurot
Aron Gurevitš, Viikingite retked, Valgus, 1975, hind: 5,20 eurot
Alastair Finland, Lahesõda 1991, Olion, 2009, hind: 3,50 eurot
Peter Antill, Stalingrad 1942, Koolibri, 2009, hind: 3,50 eurot
Mark Healy, Kursk 1943. Olukord idas võtab uue pöörde, Koolibri, 2009, hind: 3,50 eurot
Karl Aun, Sini-must-valge lipu 100 aastat, 1984, hind: 7,00 eurot
Karl Marx, Friedrich Engels, Kommunistliku partei manifest, Poliitiline kirjandus, 1946, hind: 3,50 eurot
Helmut Roewer, Hammas hamba vastu. Saksamaa ja Nõukogude Liit külmas sõjas, Tammeraamat, 2011, hind: 16,00 eurot
Jüri Lina, Maailmaehitajate pettus. Vabamüürluse varjatud ajalugu, Referent, 2003, hind: 24,00 eurot
Sulev Valdmaa, Põhjamaade ajalugu, Avita, 1995, hind: 11,00 eurot
Gaius Sallustius Crispus, Catilina vandenõu, TLÜ kirjastus, 2011, hind: 12,00 eurot
Ben Macintyre, Operation Mincemeat: The True Spy Story That Changed the Course of World War II, Bloomsbury Publishing PLC, 2010, hind: 4,00 eurot
Г. А. Колесников, А. М. Рожков, Ордена и медали СССР, Воениздат, 1974, hind: 5,00 eurot
Edith Hamilton, Antiikmütoloogia, Eesti Raamat, 1975, hind: 9,00 eurot
Frederick Taylor, Berliini müür. 13. august 1961 - 9. november 1989, Pegasus, 2008, hind: 19,00 eurot
Tim Collins, Kadunud sümboli taga. Loata teejuht Dan Browni bestselleri juurde, Ersen, 2010, hind: 10,00 eurot
Vladimir Fédorovski, Kremli romaan, Olion, 2005, hind: 5,50 eurot
Guido Knopp, Hitleri abilised, Tänapäev, 2002, hind: 12,00 eurot


Teema Välisajalugu all on 1335 raamatut, vaata täielikku loendit lähemalt selle lingi kaudu!

Vanaraamat  |   E-post   |   © vanaraamat, Biblio OÜ, 2008-2018 |   Biblio OÜ Lai valik uusi ja kasutatud raamatuid, noote ja vinüülplaate Tlf:(372) 734 1901