Teema: Ilukirjandus: väliskirjandus
Pealkiri: Teel
Autor(id): Jack Kerouac
Kujundaja: Sverre Lasn


Kirjastus: Maa
Linn: Tallinn
Aasta: 1996
Originaalkeel: inglise keel
Tõlkija: Peeter Sauter
ISBN: 9958846047
Lehekülgi: 240

Seisukord: kohati kulunud kaaned, sisu olemas ja korras

Mõõdud: 145 × 205 mm
Suurus: tavaformaadis, pehmete kaantega

Sisu:
Legendaarne biitnik Jack Kerouac kirjeldab läbimurderomaanis enda ja kamraadide hulkumisi Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos. See on lugu kahest sõbrast, nende hääletamisretkedest, autosõitudest, naistest, pidutsemistest, elutüdimusest ja -ekstaasist. Kirjutatud kolme nädala jooksul pikale paberirullile ja mitme aasta jooksul kirjastuste poolt tagasi lükatud, on «Teel» tänaseks enimmüüdud ja kuulsaim biitromaan.

Originaali pealkiri: On the road

ameerika ilukirjandus, romaanid


--------------------------------

Arvustus Jack Kerouaci romaanile „Teel”


Sissejuhatuse kirjutan endale meeldetuletuseks, et ma Jack Kerouaci loomingusse liiga sisse ei läheks. See on kaos, vastutustundetus, hoolimatus, alkoholi ja droogide liigtarvitamine, püsimatus, enese selline piitsutamine, et igaüks põleks lõpuks läbi. Kõike on nii palju! Kõike on l i i g a palju, et see kirjandusest tagasi ellu tuua. Arvustatav teos on biit-põlvkonna testament (biitnikest ja Kerouacist võib lugeda mu eelmisest arvustusest).

„Teel” on kolme nädala jooksul kirjutatud hääletamise ja trippimise lugu, mille all on peidus midagi palju sügavamat. Minategelane Sal Paradise tutvub New Yorgis eriti laheda tüübi Dean Moriartyga ja lepitakse kokku, et Sal hääletab üksinda USA põhjarannikult lõunarannikule ja siis nad vaatavad koos, mida elul neile seal pakkuda on. See ühelt rannikult teise trippimine on romaani skelett. Luude ümber on lihas - vajadus kõike ja kõiki näha ja tundma saada, paar dollarit taskus, jazz, oskus vajadusel näpata ja pidev VAU-tunne, mis kõik liikuma paneb. Vereks aga.. sellest ma ei julge rääkida. Tegelikult sellest rääkimine ongi banaalsus. Kerouac ei ole pseudofilosoof, kes armastab suuri sõnu teha, tema filosoofia on loos. Selle tabamiseks on tarvis lugeda teost ennast, mitte loota minu tagasihoidlikule arvustusele. Arvan, et mul ei ole mõtet pikalt kirjutada nendest värvikatest karakteritest, keda „Teel” kohtasin, või rääkida detailselt, mis ja kus ja miks. Proovin kirjutada Kerouaci-vaimus – las voolab, las ma proovin nii vahedalt, kui suudan, kirjeldada seda, mis tunne mul oli tema raamatut lugedes, mis mõtted ja assotsiatsioonid mul tekkisid. Loodan, et see kedagi ei pahanda. Aga eks ole Kerouac’ki paljusid pahandanud.

Näiteks teine kuulus Ameerika kirjanik Truman Capote on tema kirjutamisstiili kohta öelnud: „That’s not writing, it’s typing”. See on mu meelest natuke liiga karmilt öeldud. Kerouac üritaski luua uut nn spontaanset proosat. Teda lugedes mõtlesin, et ehk on selle taga midagi sügavamat, kui lihtsalt tema ümber toimuva kaose sarnase tunde tekitamine stiili abil. Ehk oli see midagi sarnast, mida üritas Louis-Ferdinand Celine? Viimase nõudmine endale kui kirjanikule oli muuta keel taas tundlikuks. Celine pidas valeks piibli väidet, et alguses oli sõna, sest enne sõna pidi (ja ongi) olema emotsioon. Kogemushetke olevikus tekib tunne, millest sünnib sõna. Sõna on emotsiooni vari. Seetõttu mulle meeldibki Kerouaci kergelt toores, kaootiline, spontaanne kirjutamisstiil. See on sügavam kui meeletu filigraansuse tagaajamine, sest on vahetum ja tabab just seda õiget kohta. Koobas. Kõikjal on Platoni koobas. Sõnad on varjud koopaseinal ja lugu toimub hoopis väljas, seal kus on elu ja tunne ja mõte ja valgus. Kerouaci jazzilikult voolav ja kaootiline stiil tegid minu jaoks koopaseina varjud natuke värviliseks. Kerouaci, s.t. Sali Ameerika avastamine Dean Moriarty, püha Dean Moriartyga meenutasid mulle selliseid laulusõnu: „Three years down the line of being on an endless world tour, and mu memories of them were the only things that substained me, and my only real happy times”. Kui Sal oli leidnud mingisuguse rahualge, olid tal kohustused ja Dean jäi seljataha. Ja Sal teadis, et see on viga (my only real happy times..).

Kerouaci teos on minu meelest nagu bipolaarne inimene – maniakaalsed ajad vahelduvad depressi

Hind: 15,00 EUR

Teema Ilukirjandus: väliskirjandus alla viimati lisatud:

Konstantin Sedõhh, Dauuria,
Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, hind: 5,00 eurot

Jules Verne, Draama Liivimaal,
Eesti Raamat, 1994, hind: 10,00 eurot

Mõhhailo Stelmahh, Haned-luiged... Helde õhtu,
Eesti Raamat, 1983, hind: 4,00 eurot

Ivan Turgenev, Isad ja pojad,
Eesti raamat, 1991, hind: 7,00 eurot

Mihhail Šiškin, Izmaili vallutamine,
Koolibri, 2012, hind: 8,50 eurot

Jevgeni Onegin,
Eesti Raamat, 1982, hind: 7,00 eurot

Veera Panova, Valja. Volodja. Serjoža (jutustused),
Eesti Raamat, 1979, hind: 4,00 eurot

Giovanni Boccaccio, Dekameron,
Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, hind: 14,00 eurot

Émile Zola, Daamide õnn,
Tänapäev, 2004, hind: 20,00 eurot

Lev Tolstoi, Sõda ja rahu I-IV,
Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, hind: 10,00 eurot



Ilukirjandus: väliskirjandus all on 6646 raamatut. Klõpsa siia, et näha täielikku loendit!