Anthony Burgess, Kellavärgiga apelsin, 2005 Eesti Päevaleht, Mediasat Group

Tuntud inglise autori hoiatav kujutlus ühiskonnast, kus räägitakse vene-inglise segakeelt ning võimutsevad noorukite jõugud. Peategelane Alex on omamoodi üksikisiku vägivalla kehastus, ning talle vastandatakse riiklik, seadustatud vägivald. Inglise kirjanik ja helilooja Anthony Burgess (kodanikunimega John Anthony Burgess Wilson, 1917–1994) on kõige tuntumaks saanud just oma romaaniga «Kellavärgiga apelsin», kuigi tema avaldatud raamatuid on mitukümmend, lisaks veel kirjandusteaduslikud käsitlused, loengud, sümfooniad, balletid ja ooper. Võib-olla oli selline erakordne viljakus tingitud ka sellest, et 1959. aastal avastasid arstid tal ajukasvaja ning pidasid tõenäoliseks, et tal on elada jäänud vaid aasta. Seda allesjäänud aega, mis kujunes hoopis 35 aasta pikkuseks, kasutas kirjanik ära täiel määral. Käesoleva, originaalis 1962. aastal ilmunud ja peagi kultusromaaniks kujunenud romaani populaarsusele on kindlasti kaasa aidanud Stanley Kubricku film (1971), millega kaasnesid kirglikud vaidlused vägivalla olemuse üle. Aastal 2000, kui see film Londonis täies ulatuses ekraanile jõudis, olid kõik need küsimused ja Burgessi romaan endiselt aktuaalsed. Raamatu populaarsuse püsivust tänapäeval võib hinnata kas või kümnete teosele pühendatud kodulehekülgede ja tuhandete linkide järgi internetis. Originaali pealkiri: A clockwork orange Märksõnad: inglise ilukirjandus romaanid Sari: Eesti Päevalehe raamat. XX sajand nr. 6 -------------------------------------------- Arvustus Anthony Burgessi romaanile „Kellavärgiga apelsin“ Hoorasoo kaos, mis on inimsus Loodan, et ma ei eelda inimestest liiga palju, kui kirjutan nii – Anthony Burgessi romaan „Kellavärgiga apelsin“ ei nõua ilmselt kuigi palju tutvustamist. Samanimeline Stanley Kubricku film on muutunud lausa kultusfilmiks, küllap paljud isegi ei mäleta, et see baseerub tegelikult minu arvustataval romaanil. Mäletan ühte seika koolist, kui ütlesin kursaõele, et mulle meeldib bänd Blur ja tema küsis selle peale, et küllap on siis mu lemmikfilm „Kellavärgiga apelsin“. Just nii ikoonilseks see Kubrikcku interpretatsioon muutunud on. Tajusin autori kibestumist, kui lugesin üht temaga tehtud inter

Raamatu autoriks on Anthony Burgess kasutatud raamatud pealkirjaga Kellavärgiga apelsin on raamat kirjastuselt Eesti Päevaleht, Mediasat Group aastast 2005

mille on kirjutanud Anthony Burgess antud 2005 aasta raamat Kellavärgiga apelsin on Anthony Burgess oluline teos, kasutatud raamatute hulgas. Siin saad osta uusi ja kasutatud raamatuid veebipoest vanaraamat.ee vaata ka uute ja vanade raamatute nimistut Anthony Burgess, Kellavärgiga apelsin vanaraamat.ee raamatupood Anthony Burgess, Kellavärgiga apelsin
vaata plaate reklaam
Raamatu otsing
raamatRaamat "Kellavärgiga apelsin",
teema: Ilukirjandus: väliskirjandus

Kellavärgiga apelsin
Pealkiri: Kellavärgiga apelsin
Autor(id): Anthony Burgess

Kirjastus: Eesti Päevaleht, Mediasat Group
Linn: Tallinn, Madrid
Aasta: 2005
Originaalkeel: inglise keel
Tõlkija: Udo Uibo
ISBN: 8498193338
Lehekülgi: 154
Sari: Eesti Päevalehe raamat. XX sajand, sarja osa: 6


Seisukord: esikaanel väike plekk, sisu olemas ja korras (pildil teine eksemplar)
Mõõdud: 126 × 210 mm
Suurus: tavaformaadis ja kõvade kaantega ning ümbrispaberiga raamat


Sisu:
Tuntud inglise autori hoiatav kujutlus ühiskonnast, kus räägitakse vene-inglise segakeelt ning võimutsevad noorukite jõugud. Peategelane Alex on omamoodi üksikisiku vägivalla kehastus, ning talle vastandatakse riiklik, seadustatud vägivald.
Inglise kirjanik ja helilooja Anthony Burgess (kodanikunimega John Anthony Burgess Wilson, 1917–1994) on kõige tuntumaks saanud just oma romaaniga «Kellavärgiga apelsin», kuigi tema avaldatud raamatuid on mitukümmend, lisaks veel kirjandusteaduslikud käsitlused, loengud, sümfooniad, balletid ja ooper.
Võib-olla oli selline erakordne viljakus tingitud ka sellest, et 1959. aastal avastasid arstid tal ajukasvaja ning pidasid tõenäoliseks, et tal on elada jäänud vaid aasta. Seda allesjäänud aega, mis kujunes hoopis 35 aasta pikkuseks, kasutas kirjanik ära täiel määral.
Käesoleva, originaalis 1962. aastal ilmunud ja peagi kultusromaaniks kujunenud romaani populaarsusele on kindlasti kaasa aidanud Stanley Kubricku film (1971), millega kaasnesid kirglikud vaidlused vägivalla olemuse üle. Aastal 2000, kui see film Londonis täies ulatuses ekraanile jõudis, olid kõik need küsimused ja Burgessi romaan endiselt aktuaalsed. Raamatu populaarsuse püsivust tänapäeval võib hinnata kas või kümnete teosele pühendatud kodulehekülgede ja tuhandete linkide järgi internetis.

Originaali pealkiri: A clockwork orange

Märksõnad:
inglise ilukirjandus
romaanid

Sari: Eesti Päevalehe raamat. XX sajand nr. 6

--------------------------------------------

Arvustus Anthony Burgessi romaanile „Kellavärgiga apelsin“
Hoorasoo kaos, mis on inimsus



Loodan, et ma ei eelda inimestest liiga palju, kui kirjutan nii – Anthony Burgessi romaan „Kellavärgiga apelsin“ ei nõua ilmselt kuigi palju tutvustamist. Samanimeline Stanley Kubricku film on muutunud lausa kultusfilmiks, küllap paljud isegi ei mäleta, et see baseerub tegelikult minu arvustataval romaanil. Mäletan ühte seika koolist, kui ütlesin kursaõele, et mulle meeldib bänd Blur ja tema küsis selle peale, et küllap on siis mu lemmikfilm „Kellavärgiga apelsin“. Just nii ikoonilseks see Kubrikcku interpretatsioon muutunud on. Tajusin autori kibestumist, kui lugesin üht temaga tehtud intervjuud ja ta sõnas, kuidas ta poleks pidanud seda raamatut kirjutama, kuna seda tõlgendatakse valesti, ohtlikult valesti.


Nendele, kes ei tea või ei mäleta, väike kokkuvõte – romaan räägib ühest Londoni noorsand Alexist, kes on endavanuste huligaanide gängi juht. Neid ei huvita seadused, teiste valu, moraal, nad peksavad ja vägistavad ja varastavad ja tapavad enda lõbuks. Kui Alex lõpuks mõrva eest vangi läheb, ilmneb, kuidas karistus ei ole meeltparandava toimega. Alexist saab uue halba väljajuuriva ajupesu vabatahtlik katsejänes, mille tulemusel igasugune vägivald tekitab temas kohutavaid füüsilisi piinu, omamoodi Pavlovi refleks. Seejärel saadetakse „paranenud“ Alex vabadusse, kus endised ohvrid talle kätte maksavad.


Esimese asjana torkab antud teost lugedes silma Alexi ja tema bande keelekasutus, mida nimetatakse nadsatiks. Selle Ameerika ja Inglise slängist ja Vene laensõnadest koosneva keelega harjumine võtab alguses natuke aega, paarikümne lehekülje lugemise järel pole enam tarvis raamatu lõpus olevaid sõnaseletusi otsida. Stiilinäide: „Pete’il ja Georgie’l olid teravad nossed, minul omakorda oli stara hoorasoo kõrilõikamisbritva, millel ma tol ajal mõistsin kunstipäraselt välkuda ja särada lasta. Me dratsisime, vana Luuna oma pinnal kakerdavate tšellodega oli parajasti tõusmas, tähed särasid nagu nossed, mis tahavad draakas kaasa lüüa. Sain oma britvaga ühe Billyboy kärsa plate-esise pealaest jalatallani puruks käristada, hästi hästi kenasti, niiet ma plotti üldse ei kriimustanud. Dratsiv Billyboy kärss märkas järsku, et ta on ülalt alla lahti lõigatud nagu hernekaun, kõht paljas ja vaesed vanad bulloksid välkumas, ning läks hästi hästi tujust ära, vehkis ruukasid ja karjus ja kaotas valvuse, nii et vana Dimi sepp sõitis talle vuhinal sisse šššššššššš, vana Di oli talle pannud otse ookade vahele, Billyboy kärss koperdas minema ja pidi oma kopsud rinnast välja röökima.“ Pole imestada, et Udo Uibo sai selle tõlke eest 2001.aastal Kultuurkapitali tõlkepreemia.


„Kellavärgiga apelsini“ peetakse tihti ekslikult ülistuseks vägivallale. Tegelikult on tegemist düstoopiaga (antiutoopia ehk kakotoopia), mis kujutab fiktiivset ühiskonda, kus enamasti valitseb totalitarism, vägivald ja masendav sotsiaalne kontroll. Nii nagu utoopia on kujutlus ideaalsest ühiskonnast, kujutlus sellest, kuidas kirjaniku arvates võiks ühiskond täiuslikult toimida, on düstoopia selle vastand, kujutlus sellest, kuidas ühiskond kuidagi toimida ei saa. „Kellavärgiga apelsin“ käsiteb vägivalla, kurjuse, inimese süngema poole olemust, eriti aga vaba tahte küsimust.


Autor küsib, kas pealesurutud headusel on üldse mingit väärtust. Kui headus pole siiras, kas see on üldse headus? Alexi puhul baseerus ajupesujärgne vägivallatus, vastik lipitsemine ja argus ellujäämisinstinktil – kui tal tulid vägivaldsed mõtted, reageeris tema füüsis sellele kohutava iivelduse ja valuga. Seega pidi Alex olukorrad mitte endale omasel viisil lahendama, saapaid lakkudes ja pugedes ja halastust paludes. Vaba tahe on moraalse vasutuse ja inimese väärikuse oluline eeldus. Alexile pealesurutud meeleparandusel puudub igaugune väärtus, ta polegi enam inimene, sest tal ei ole valikut. Ellujäämisinstinkt on ilmselt inimese põhiline instinkt, tuum-instinkt. Sellega manipuleerides ei jõua me ausate tulemusteni. Alexilt võeti tema vaba tahe, tal ei olnud enam võimalik ise enda olemusest lähtuvalt valida hea ja kurja vahel. Valikuta pole aga inimene enam inimene. Alex oli kui negatiivne dresseeritud Palvlovi kutsu, ebaloomulik, ebainimlik ka heana.


Iga inimese olemus avaldub valikuid tehes, eriti kriisiolukordi lahendades. Kas ta lahendab probleemi heaga, mängides sõnade, emotsioonide ja mõistlikkusega või ta unustab inimsuse ja ründab mõttetult? Siit jällegi tekib küsimus, kas me oleme ikka vabad, vabad enda olemusest? Kas me oleme vabad alludes enda instinktidele, füüsikaseadustele, inimanatoomiale, psühholoogilistele, sotsiaalsetele teguritele? Kust läheb piir? Kui tõusta kõrgele-kõrgele, näiteks osoonikihini, ja vaadelda alla maa peale ja näha, kuidas aastaajad vahelduvad, kuidas vesi voolab ja puud sahisevad ja linnud lendavad lõunasse ja tagasi põhja, ilma igasuguse juurdlemiseta, kas see on hea, tarvilik, mõttekas ja kõige selle juures näha seitset miljardit inimest sagimas, moodustamas maakerale mustreid kiirteede ja linnade ja enda käimiste, peatuste, elamisega, olles nii inimene, nii segaduses, mõeldes kõigele-kõigele-kõigele, kas on siis vaba loodus või on vaba tahte kuningas inimene? Loodus ei piinle valikute ehk vaba tahte ees. Inimene aga küll, arvan, et ainsana. Inimese valikuvõimalus ja vaba tahe teevadki temast inimese. Kas see on kuidagi kõrgem või ei, seda ma ei tea, arvan lihtsalt, et vabadus on inimsus. Siin puudub hierarhia, vaba tahe on inimsuse tuum. Sellest kaos, sellest segadus, sellest ilu, sellest väärtus.


Arvan, et ka romaani pealkiri „Kellavärgiga apelsin“ on valikuvõimaluse võrdpilt. Apelsin kui midagi loomulikku, ilusat, elusat, siirast ja lihtsalt toimivat versus külm, mehaaniline, hingetule distsipliinile allutatud kellavärk. Hästi geniaalselt kentsakas. Milline selline apelsin küll oleks? Vakuoolid piiratud terasega, mahl keemiliselt korrektne ja kõrvalkalleteta, küpsus saavutab tipu täpselt sel kuupäeval ja sel kellaajal, apelsini kuju on matemaatilist valemit järgides filigraanne kera, koore paksus igas kohas täpselt sama, hahhahahhaha. Selline apelsin ajab mind naerma. Selline inimene ajab mind nutma. Mitte, et ma muidugi oleks pooldanud Alexi toorest ja mõttetult vägivaldset loomust, aga ma ei saa ka pooldada pealesurutud headust, kuna sel puudub hing.


Vaba tahte küsimus on minus alati tekitanud kimbatust, abitust, nõutust, tundub, et ka Burgessis, tundub tegelikult, et kõigis inimestes. Iga väide tekitab miljon uut küsimust, iga küsimus tuhat uut vastust ja lõpptulemuseks on sõnademulin, mis kuhugi ei vii, väsinud segaduses inimesed, küsimas küsimusi, mis kunagi täielikult vastatud ei saa, ükski vastus pole nii ammendav, et sellega leppida, sest inimene ajab taga täiust ja ei lepi pooliku ja vigasega. Pagan küll. Keeruline ja ilus on olla inimene. Palun ärme löö üksteist.


Kokuvõteks üks tsitaat romaanist endast, mis minu meelest kõneleb ilusti sellest, kuidas inimene vajab enda vabat tahet: „“Ma nõuan ühtainsat värki,“ kritšaivaitasin mina, „ma tahan olla normaalie ja terve nagu staaradel aegadel, ma tahan tõeliste kärssadega maalenki lõbutseda, aga mitte nendega, kes ennast kärssadeks ainult nimetavad ja on tegelikult rohkem justkui reeturid. On see teile jõukohane, mis? Kas mõni tšello saab mind endiseks muuta? See on mu ainus soov ja see on ainus asi, mis mind huvitab.““


www.vanaraamat.ee/ Eva-Elise Oll

Hind: 14,00 EUR
Otsing autori järgi:

Adrienne Burgess, Isarolli muutumine, Varrak, 2000, hind: 11,00 eurot
Melvin Burgess, Saast, Tänapäev, 2000, hind: 12,00 eurot
Teema Ilukirjandus: väliskirjandus alla viimati lisatud:

Theodore Zeldin, Õnn, Varrak, 2002, hind: 12,00 eurot
Mika Waltari, Johannes Angelos. Tema päevaraamat Konstantinoopoli vallutamisest aastal 1453 Kristuse maailmaaja lõpul, Sinisukk, 1995, hind: 14,00 eurot
Bruno Traven, Surmalaev, Eesti Raamat, 1969, hind: 5,00 eurot
Imants Ziedonis, Minu Kuramaa, Eesti Raamat, 1977, hind: 5,00 eurot
Nikolai Ostrovski, Kuidas karastus teras, Eesti Raamat, 1973, hind: 4,00 eurot
Juri Rõtheu, Uni algavas udus, Eesti Raamat, 1975, hind: 5,00 eurot
Irina Grekova, Laterna all, Eesti Raamat, 1974, hind: 4,00 eurot
G. E. Lessing, Valitud teosed, Eesti Raamat, 1965, hind: 9,00 eurot
Leo Tolstoi, Kasakad, Ilukirjandus ja Kunst, 1948, hind: 6,00 eurot
Boriss Polevoi, Jutustus tõelisest inimesest, Eesti Raamat, 1976, hind: 4,00 eurot
Milan Kundera, Hüvastijätuvalss, Monokkel, 1998, hind: 9,50 eurot
Dezsö Kosztolanyi, Kornél Esti paljastamine, Varrak, 2004, hind: 9,00 eurot
Ulrich Knellwolf, Tartu-missioon. Romaan, Tuum, 2000, hind: 5,00 eurot
Fjodor Dostojevski, Idioot, Eesti Raamat, 1975, hind: 6,00 eurot
Milan Kundera, Surematus, Monokkel, 1995, hind: 12,00 eurot
Dee Henderson, Pagev tunnistaja, Ersen, 2007, hind: 9,00 eurot
Émile Zola, Daamide õnn, Eesti Raamat, 1970, hind: 7,00 eurot
Ivan Turgenev, Isad ja pojad, Eesti Päevalehe AS, hind: 11,00 eurot
Francis Scott Fitzgerald, Sume on öö, Eesti Raamat, 1976, hind: 7,00 eurot
Bernhard Sclink, Ettelugeja, Varrak, 2000, hind: 7,00 eurot
Alphonse Daudet, Kirjad minu veskilt_, Avita, 1999, hind: 4,00 eurot
E. L. James, Viiskümmend halli varjundit, Pilgrim, 2012, hind: 8,50 eurot
Peter Handke, Tõelise tundmuse hetk. Vasakukäeline naine, Eesti Raamat, 1981, hind: 4,00 eurot
Harper Lee, Tappa laulurästast…, Eesti Raamat, 1964, hind: 11,00 eurot
Sofi Oksanen, Puhastus, Varrak, 2009, hind: 13,00 eurot


Teema Ilukirjandus: väliskirjandus all on 3874 raamatut, vaata täielikku loendit lähemalt selle lingi kaudu!

Vanaraamat  |   E-post   |   © vanaraamat, Biblio OÜ, 2008-2017 |   Biblio OÜ Lai valik uusi ja kasutatud raamatuid, noote ja vinüülplaate Tlf:(372) 734 1901