Teema: Keel ja kirjandus
Pealkiri: Noor-Eesti ja prantsuse vaim
Autor(id): Kaia Sisask

Kirjastus: Tallinna Ülikooli Kirjastus
Linn:
Aasta: 2018
Originaalkeel: eesti keel
ISBN: 9789985588574
Lehekülgi: 180
Sari: Acta Universitatis Tallinnensis. Humaniora

Seisukord: normaalses korras raamat

Mõõdud: 200x130
Suurus: tavaformaadist pisut suuremas formaadis, pehmes köites

Sisu:
RAAMAT ASUB LAOS, SAADAVAL 1-3 PÄEVA JOOKSUL. 302

“Noor-Eesti ja prantsuse vaim” vaatleb kirjandusrühmitust Noor-Eesti lähtuvalt sellest kultuuriparadigmast, mille keskme 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul moodustas prantsuse kultuur. Prantsusmaa nn „ilusa ajajärgu“, Belle Époque´i autoriteet kunstiilmas (lisaks Prantsusmaa poliitilisele autoriteedile kaasaegse demokraatia hällina) oli nii suur, et sealsete kultuurimustrite eeskujuks võtmine sai peaaegu et kohustuslikuks igale enesest lugupidavale kirjanikule või kunstnikule terves Euroopas ja kaugemalgi. Prantsusmaas hakati nägema universaalsete väärtuste kandjat — kuvand, mida selle riigi ideoloogia ja kirjanduselu ka ise igati süvendasid. Noor-Eesti ei olnud siin erand ja pigem olnuks kummaline, kui ta oleks tollasest üleüldisest kunstidiskursusest kõrvale jäänud, seda enam, et rühmituse üks juhtivliikmeid, Johannes Aavik oli hariduselt prantsuse filoloog ja et Eesti tollase kaugema kultuuripiiri moodustas tänapäevase anglofoonse maailma asemel ikkagi just Prantsusmaa. Prantsuse sajandilõpuvaimu võib iseloomustada ka üldmõistega „dekadentsikultuur“. See üliküpsuse ja allakäigu meeleolusid kultiveeriv vaimsus läbis kõiki fin-de-siècle´i kirjandusvoole, kuid oli eriti tugevalt esindatud tollases uues voolus, sümbolismis. Käesolev monograafia vaatlebki lähemalt, mida tegid nooreestlased selle üle-euroopalise kunstidiskursusega ja seda olukorras, kus nende eesmärk oli ühelt poolt rahvuskultuuri edendamine, teiselt poolt noore eesti kultuuri legitimeerimine rahvusüleses kirjandusruumis. Kuigi nooreestlaste eesmärgiks polnud midagi vähemat kui kogu senise kunstist rääkimise viisi asendamine uuega, polnud see uus diskursus siiski läbini modernistlik, vaid jäi seguks kosmopolitismist ja Volksgeist´ist, universalistlikest ja partikularistlikest hoiakutest. Siinne uurimus kaardistab selle segadiskursuse tekkimise dünaamikat, milles kohtuvad kaks omavahel justkui lepitamatut komponenti: ühelt poolt idee kunstist kunsti enese pärast ja teisalt vajadus konstrueerida ja kehtestada eesti rahvuslikku identiteeti.


Noor-Eesti, Eesti Kirjanike Selts
Tuglas, Friedebert, 1886-1971
prantsuse
kultuur
mentaliteet
dekadents
sümbolism
modernism
kirjandusvoolud
esteetika
estetism
sisu ja vorm
hoiakud
mõjud
retseptsioon
kirjanike rühmitused
kultuurisuhted
kirjandussuhted
võrdlev kirjandusteadus
Prantsusmaa
Eesti
19. saj. lõpp
20. saj. algus
Acta Universitatis Tallinnensis. Humaniora

Hind: 14,00 EUR

Teema Keel ja kirjandus alla viimati lisatud:

Raili Pool, Eesti keele verbirektsioone,
TÜ Kirjastus, 1999, hind: 6,00 eurot

Anne Lange, Tõlkimine omas ajas. Kolm juhtumiuuringut eesti tõlkeloost,
Tallinna Ülikool, 2015, hind: 12,00 eurot

Mati Hint, Eesti keele foneetika ja morfoloogia. Süvaõpik,
Avita, 2004, hind: 25,00 eurot

Kaider Vardja, Merike Vardja, Kivikillud,
Koolibri, 2007, hind: 5,00 eurot

Oskar Luts; eessõna: Juhan Peegel; Eesti Kirjandusmuuseum, Litteraria 9. Oskar Luts. Viimane päevik 1944-1952. Eesti kirjandusloo allikmaterjale,
Virgela, 1996, hind: 4,00 eurot

Maarja Valk, Valmistu põhikooli lõpueksamiks. Eesti keel 2024,
Maurus, 2023, hind: 9,00 eurot

Ruum, kotus ja kotussõnimeq,
Võro Instituut, 2011, hind: 7,00 eurot

Väikuq keeleq mitmõkeelitsen ütiskunnan,
Võro Instituut, 2010, hind: 7,00 eurot

Hando Runnel, Ei hõbedat, kulda,
Eesti Raamat, 1984, hind: 5,00 eurot

Mihhail Lotman, Maria-Kristiina Lotman, Eesti silbilis-rõhulise rütmika jooni:neliktrohheus ja -jamb 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses,
EKSA, 2018, hind: 19,00 eurot



Keel ja kirjandus all on 1361 raamatut. Klõpsa siia, et näha täielikku loendit!