Raamatute kataloog: Tango. Vinüülplaat

Teema: Eesti ajalugu
Pealkiri: Haakristi teenrid
Autor(id): E. Martinson

Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus
Linn: Tallinn
Aasta: 1962
Originaalkeel:
Lehekülgi: 278

Seisukord: kaaned kohati kulunud, sisu korras

Mõõdud: 135 × 205 mm
Suurus: tavaformaadis kõva kaanega

Sisu:
#T030# RAAMAT ASUB LAOS, SAADAVAL 1-3 PÄEVA JOOKSUL. 041

Pärast hitlerliku Saksamaa purustamist Teises maailmasõjas on üles kasvanud juba uus inimpõlv. Noorsugu saab saksa fašistide kuritegudest teada ajalooõpikute, kirjandusteoste ja kaasaegsete jutustuste kaudu. Kuid mööduvad veel mõned aastakümned;ja enam ei jää järele inimesi, kes on ise näinud või üle elanud fašismi õudusi. Jäävad järele ainult raamatud ja ürikud. Need jutustavad tulevastele põlvedele fašismi kuri­tegudest. Mitte kunagi varem polnud maailmas toimunud niisugust massilist inimeste hävitamist kui aastail, mil Euroopa köhale laskus haakristi vari.


Koletislike kuritegude kordasaatmisel inimkonna vastu abistasid fašiste kodanlikud natsionalistid hitlerlaste poolt okupeeritud maadest. Nii oli see ka Baltimaades ja sealhulgas Eestis. Neid inimjätiseid polnud küll eriti palju, kuid ikkagi oli. Koos fašistidega sooritasid nad kuri­tegusid, mida Suurbritannia peasüüdistaja Nürnbergi protsessil Hartley Shawcross nimetas «niivõrd õudseiks, et ainuüksi nendele mõeldes ütleb kujutlus üles».1


Eestis tegutsesid natsionalistid ja fašistid alati käsikäes. Eriti selget tunnistust andsid sellest hitlerliku okupatsiooni aastad. Fašist Hjalmar Mäe valis oma nn. «omavalitsuse» koosseisu peaaegu eranditult eesti natsionaliste, kes teenisid kõige reaktsioonilisemaid jõude. Kodanliku armee kolonelid J. Soodla ja J. Maide, major A. Mere, kapten K. Lin­nas, kodanliku Eesti siseministeeriumi üks juhtivaid tegelasi O. Angelus, K. Pätsi saadik Pariisis O. õpik, kodanliku Eesti poliitilise politsei komissar E. Viks ja agent E. Mikson — säärased on eesti natsionalis­tide iseloomulikud tüübid, kes otsekohe pakkusid oma teeneid gestaa­polastele ja kelle käed on ohtralt määritud rahvaste verega.


Eesti natsionalistid ja nende fašistlikud peremehed katsid vabariigi territooriumi okupatsiooniaastail tiheda koonduslaagrite, vanglate ja teiste gestaapo piinakambrite võrguga. Nemad võtsid aktiivselt osa rahulike elanike hävitamisest, rassistide inimsööjalike seaduste ellu­viimisest.


Kartes vastutust oma kuritegude eest, põgenesid nad koos okupan­tidega ja pugesid varju erinevatesse riikidesse. Ajutiselt muutusid nad vaikseks. Hoidsid end peidus. Nad kartsid rahvaste viha. Ühed vaheta­sid oma nime nagu Mikson, teised peitsid end SS ooberfüüreri Soodla kombel Triesti, kolmandad põgenesid Viksi moodi kõige kaugemasse maailmanurka, neljandad püüdsid end Mere viisil raudteelasena näidata, viiendad (nagu Mäe ja Angelus) maandusid neutraalsetes maades, «kuuendad (nagu Laak ja Luitsalu) aga oskasid saada Kanada koda-kondsuse. Kuid sedamööda, kuidas Lääne-Saksamaal tugevnes fašistlike revanšistide jultunud hääl, hakkasid end liigutama ka eesti natsiona­listlikud sabarakud, kes olid pununud oma herilasepesad New Yorki ja Torontosse, Londonisse ja Stokholmi, Bonni, Göteborgi ja teistesse maailma linnadesse.


Olles teatud imperialistlike ringkondade ülalpidamisel, püüavad eesti natsionalistid näidata end «vabaduse eest võitlejatena», moodustavad iga liiki «nõukogusid» ja «komiteesid».


On teada, millega tegelavad need mitte kedagi esindavad «nõu­kogud» ja «komiteed»: nad on spionaaži ja diversiooni pesad. Pole ju saladus, et möödunud aastal olid Rootsi võimud sunnitud areteerima ühe nn. «Eesti valitsuse» «juhtiva tegelase» Heinrich Marki (selle nn. «valitsuse» ametlikuks asukohaks on Oslo). See tegelane tabati Stokholmis ja pandi vanglasse spionaaži eest ühe imperialistliku riigi käsuks.


Natsionalistliku emigratsiooni juhtide reeturipalet tõendasid veen­valt kohtuprotsessid fašistlike mõrvarite Mere, Gerretsi, Viigi, Juriste, Linnase ja Viksi üle. Need protsessid näitasid veel kord, kus on nende kuritegude allikad, mida sooritasid fašistid ja nende eesti natsionalisti­dest käsilased ajutiselt okupeeritud vabariigi pinnal. Niidid viivad Kalevi-Liivalt Leicesterisse, kus elab surmamõistetud timukas Mere, kes oli kuni viimase ajani, kuni Tallinnas toimunud kohtuprotsessini natsio­nalistliku organisatsiooni «Inglismaa Eestlaste Ühing» aseesimees. Inglise valitsus võttis Mere oma kaitse alla. Kuid arg mõrvar kardab oma majast välja tulla. Hirmust karistuse ees lõpetas oma elu enese­tapmisega SS oobersturmbannfüürer Harald Riipalu (samuti toimis ka Laak). Hirm sundis SS oobersturmbannfüüreri Alfons Rebase põgenema Inglismaalt ja pugema «Bonni tiiva» alla. Mõlemad SS oobersturmbann-füürerid olid (nagu kolmaski sellest verisest kolmikust — Mere) ikka sellesama reaktsioonilise «Inglismaa Eestlaste Ühingu» aseesimehed.


Kohtuprotsessid Mere, Gerretsi, Viigi, Juriste, Linnase ja Viksi üle näitasid, et fašistide ja nende eesti natsionalistidest käsilaste koletislike kuritegude niidid viivad Tartu fašistlikust koonduslaagrist Torontosse, kus elutsevad reaktsiooniliste organisatsioonide «Rahvusliku Välisvõitluse Nõukogu» ja «Balti Liit» ninamehed. Need niidid viivad Rootsi, kus on leidnud varjupaiga sellised gestaapolased nagu Viksi käealune — Leonid Laid (praegu üks «Eesti Rahvusfondi» tegelane. See fond koosneb pea­miselt endistest SS-lastest ja gestaapolastest), «sisedirektooriumi» juht — Heinrich Himmleri kambamees Oskar Angelus (pesitseb praegu nn. «Rootsi Eestlaste Esinduses», mis koosneb eranditult endistest aktiivse­test fašistide käsilastest, vapsidest ja SS-lastest), fašistlik mõrvar Lääne­maalt Ago Talvar (kuulub reaktsioonilisse organisatsiooni «Eesti Komitee», mis on astunud sidemeisse paljude imperialistlike maade luu­rega). Kohtuprotsessid Mere, Gerretsi, Viigi, Juriste, Linnase ja Viksi üle näitasid, et okupatsiooniaastail Eestis toime pandud kuritegude nii­did viivad Ameerika Ühendriikidesse, kuhu hiljuti üle kolis SS ooberiüürer Johannes Soodla, kus on leidnud varjupaiga sellised eesti rahva timukad, nagu Paide politseikomissar Felix-Vello Eelnurme, Tartu koon­duslaagri ülem Karl Linnas, nn. «Eesti Omavalitsuse» politsei ja «oma­kaitse» ülem gestaapo-kolonel Eduard Reissaar. Viimane etendab Ameerika eesti emigrantlikes organisatsioonides silmapaistvat osa. Seal, nn. «vaba maailma» peamises riigis jalutavad vabalt ringi paljud eesti natsionalistidest fašistlikud mõrvarid, kelle keskuseks kujuneb üha enam New York. Ka nemad pasundavad sellest, et nad «võitlevad vaba Eesti eest».


Kuid aitab! Rahvad teavad liiga hästi, mis tuleb välja sellest, kui rahu eest hakkavad «võitlema» gestaapolased ja SS-lased. Liiga kallist hinda on maksnud maailma ausad inimesed, sealhulgas ka eestlased, «vabaduse» eest Himmleri ja Mae, Rosenbergi ja Angeluse, Kalten-brunneri ja Mere, Eichmanni ja Viksi mõistes.


Selle kinnituseks on Eestimaa okupatsiooni sünged aastad, kuri­teod, mida siin panid toime hitlerlased eesti natsionalistide ja fašistide aktiivsel osavõtu!.


Inimesed peavad teadma nendest roimadest kõike, et mitte lasta neil korduda.



Märksõnad:
ajalugu
Teine maailmasõda, 1939-1945
Saksa okupatsioon
natsionaalsotsialism
poliitiline vägivald
inimsusvastased kuriteod
kvislingid
publitsistika
Teine maailmasõda, 1939-1945
Saksa okupatsioon
natsionaalsotsialism
poliitiline vägivald
inimsusvastased kuriteod
kvislingid
Eesti

Hind: 15,00 EUR

Otsing autori järgi:

Koostanud Karl Lemmik ja E. Martinson, 12000,
Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, hind: 7,00 eurot

Jaan Martinson, Kristina Šmigun-Vähi, Kristina,
Menu Kirjastus, 2010, hind: 9,00 eurot

Harry Martinson, Klockrike teekond,
Eesti Raamat, 2000, hind: 3,00 eurot

Marianne Martinson, Õpiraskused. Kelle probleem? Kust otsida lahendusi?,
Koolibri, 2010, hind: 11,00 eurot

Koostanud Ghert Martinson, Eesti NSV Aianduse ja Mesinduse Seltsi XXII suvepäevad Jõgeval (ettekannete teesid),
Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee Aianduskoondis, 1987, hind: 4,00 eurot

Helle Martinson ja Karl Martinson, Akadeemik Paul Kogerman, põlevkivikeemia rajaja Eestis,
Valgus, 1981, hind: 4,00 eurot

Piret Joalaid, Heino Levald, Allan Martinson, Alo Merilo, Urmas Murre, Selle Mõtsar, Ainar Ruussaar, George Shabad, Mayday Estonia II. Aasta hiljem,
Baltic News Service, 1995, hind: 8,00 eurot

Karl Martinson, Teadustegevuse institutsionaliseerumine Eestis XVII sajandist 1917. aastani,
Eesti NSV TA Ajaloo Instituut, 1988, hind: 8,00 eurot

Koostanud Karl Martinson, Trellide taga. Mälestusi ja dokumente Eesti kommunistide võitlusest kodanlikus vanglas,
Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, hind: 16,00 eurot

Malle Laas, Kaja Leito, Andres Lukanok, Merike Martinson, Mall-Anne Riikjärv, Valentin Sander, Liina Sau, Maimu Tamme ja Karin Uibo, Lapse esmaabi ABC,
Koge, 1995, hind: 4,00 eurot

Madis Martinson, Haapsalu kuurort,
Eesti Raamat, 1975, hind: 2,50 eurot

Teema Eesti ajalugu alla viimati lisatud:

Heino Gustavson, Võrumaa tervishoiuajaloost aastani 1940,
Eesti Tervishoiu Muuseum, 1996, hind: 5,00 eurot

koostasid Kersti Murumets, Marge Trumsi, Elve Vals, Saima Mälton, Inga Ennok ja Tiit Kala, Ruusa küla lood. I osa,
Räpina Muuseumi Sõprade Seltsing, 2009, hind: 7,00 eurot

ETKA Andras; toimetaja Katrin Streimann, Andras 20,
Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras, 2011, hind: 7,00 eurot

Mart Arold, Sortside saladused IX. Virumaa kommunistid kutsetööl. I osa,
Tungal, 1999, hind: 14,00 eurot

J. Saar, Enamlaste riigipöörde katse Tallinnas 1. detsembril 1924. Osawõtjate tunnistuste ja uurimise andmete järel (1. detsember 1924 Tallinnas),
Monokkel, 1992, hind: 7,00 eurot

koostanud Mäido Soosalu, Tartu Katse-remonditehas eile, täna ja homme,
Valgus, 1974, hind: 3,50 eurot

Arvo Mägi, Eesti rahva ajaraamat,
Koolibri, 1993, hind: 4,00 eurot

Hillar Palamets, Lugusid toonasest Tartust,
Ajalookirjanduse Sihtasutus ''Kleio'', 2003, hind: 9,00 eurot

Teaduslik toimetaja ja kommenteerija Enn Tarvel, Henriku Liivimaa kroonika,
Olion, 1993, hind: 15,00 eurot

Kaljo Alaküla, 3. eskadrill,
1999, hind: 16,00 eurot



Eesti ajalugu all on 3471 raamatut. Klõpsa siia, et näha täielikku loendit!