Teema: Eesti ajalugu
Pealkiri: Koos oma rahva ajalooga Suures Isamaasõjas
Autor(id): Hans Kruus
Kujundaja: Heino Mikiver


Kirjastus: Eesti Raamat
Linn: Tallinn
Aasta: 1971
Originaalkeel:
Lehekülgi: 200

Seisukord: kasutatud raamat, kaaned kohati kulunud ja määrdunud, sisu olemas ja loetav

Mõõdud: 133 × 204 mm
Suurus: tavaformaadis, kõvade kaantega

Sisu:
RAAMAT ASUB LAOS, SAADAVAL 1-3 PÄEVA JOOKSUL.011

kasutatud raamat, kaaned kohati kulunud ja määrdunud, sisu olemas ja loetav.


SAATEKS
Käesolevas kogumikus on esitatud valimik kirjutisi, kõnesid ja ettekandeid, mis valmisid nende ridade autoril Suure Isamaasõja päevil. Nende palade ühiseks põhieesmärgiks oli tol ajal käimas olnud hiiglaslikus fašismivastases võitluses virgutada, aktiviseerida ja õhutada eestlasi oma rahva ajaloost ammutatud argu­mentidega. Eesti ajalugu pakkus selleks palju sobivaid ja nii mõistusele kui ka emotsionaalselt tugevalt mõju­vaid fakte.
Eesti ühiskonna suur haridustegelane ja poliitikamees C. R. Jakobson oli juba üle seitsmekümne aasta enne Suurt Isamaasõda oma rahva poliitiliseks äratamiseks ja aktiviseerimiseks appi võtnud ajaloo. Ta oli seda tei­nud eriti esimeses oma «Kolmest isamaakõnest», mis jõudis avalikkuse ette 1868. aastal. Ka hiljem on ta oma rohkearvulistes sõnavõttudes ja kirjutistes ikka ja jälle paljastanud ja rõhutanud neid lepitamatuid vastuolusid, mis olid tekkinud ja püsinud aastasadu Baltimaadele tunginud saksa agressorite ja kohalike põlisrahvaste vahel.
C. R. Jakobsoni reaktsioonilised vastased olid püüd­nud mitmel teel kummutada tema ajalookontseptsioone ja meelestada eesti ühiskonda väitega, et eestlaste ja saksa agressioonist sündinud ülemkihude vahel peaks valitsema rahu, mis kosutavat. Üks neist sulemeestest väitis, et Jakobson on oma isamaakõnedega heitnud rahva keskele tungla, mis kahj ustavat rahu kohaliku rahva ja saksa anastajate vahel.
Kas võis Suure Isamaasõja päevil jätta kustunult mineviku kolikambrisse selle mõjukalt valgustava tungla — eesti rahva ajaloo? Ei, tuhat korda ei! Ajalugu pidi tõusma meie ühiskonnale teenäitajaks, säravaks valgusallikaks meie rahvale hiiglaslikus võitluses, mis oli temale heitluseks elu ja surma peale tema enda tule­viku pärast. Selle veendumuse ja tahte mõjul toimuski eesti rahva ajaloost, tema kaugemast ja lähemast mine­vikust hulga momentide rakendamine reas polütpropa-gandalistes käsitlustes. See kõik oli ajendiks ka nende ridade kirjutajale nende palade puhul, mis on esitatud valimikuna käesolevas kogumikus.
Autori arvates moodustavad need mitmeti huvipak­kuva peatüki meie ajaloolises publitsistikas. Sündinud peamiselt evakuatsioonitingimusis Nõukogude tagalas, üsna vähese ajalooalase kirjanduse ja vajaliku allik­materjali najal, ei saanud nad kujuneda küllaldaselt uurimislikeks. Õieti polnud seda tol ajal vajagi. Nad täitsid oma poliitilist funktsiooni ilma selletagi.
Enamik neist on kirjutatud n.-ö. põlve peal sõjaaegse tagala rännuteedel. See asjaolu andis nende artiklite ja kõnede temaatikale vahest suurema värskuse, kajasta-des vastavais ajalõikudes esilekerkinud aktuaalsemaid päevaprobleeme, mis innustasid autorit otsima selle­kohaseid ajaloolisi paralleele.
Nii sündinud artiklitel ja ettekannete tekstidel oli oma osa meie ühiskonna fašismivastases meelestamises ja ideoloogilises kasvatuses Suure Isamaasõja tingi­musis. Kui uuritakse ja tahetakse lähemalt tundma õppida selles sõjas osaliste inimeste poliitilise meelsuse kujunemist, siis ei saa kuidagi mööda minna ka ajaloo rakendamisest fašismivastases võitluses. Autor loodab, et need kirjutised võiksid tänagi huvitada meie noore­mat põlvkonda.
Sealjuures tuleb muidugi silmas pidada, et needki kirjatükid on teatava kindla ajaloojärgu produktid, mil­les ka j astuvad tolleaegne kõnepruuk ning ajalooteaduse arengutase ja tõekspidamised. Samuti peab rõhutama, et rakendades eesti rahva ajalugu mõjuka vahendina meie sõjaaegse ühiskonna õhutamisel ja tugevdamisel fašismivastases võitluses, polnud autor sugugi arvami­sel, et tema käsitlus hõlmab nõukogude patriotismi sügavaimat allikat. Nõukogude rahvaste patriotismi juured ja allikad olid nii Suure Isamaasõja päevil kui ka sellele eelnenud perioodidel ja muidugi tänapäe­valgi hoopis laiemad ning mitmekülgsemad. Need on kujunenud töölisklassi ja Kommunistliku Partei revo lutsioonilise võitluse aastail ja tugevalt juurdunud meie ühiskonna mullapinna sügavustesse.
Et säilitada käesolevas kogumikus toodud sõjaaegsete tekstide dokumentaalsust, on need siin esitatud oma esialgses redaktsioonis. Esimesena toodud kirjutis, mis hiljem koostatud, «Mälestusi ja kommentaare», on mõeldud üldiselt orienteeriva sissejuhatusena raamatus esitatud probleemistikule.

Hind: 9,00 EUR

Teema Eesti ajalugu alla viimati lisatud:

Mati Raal, Mõisate kadunud hiilgus,
2016, hind: 29,00 eurot

Jaak Juske, Tallinna märtsipommitamine,
Pegasus, 2014, hind: 14,00 eurot

Mart Mõniste (koostaja), Militaarne Hiiumaa,
Hiiumaa Militaarajalooselts, 2019, hind: 6,00 eurot

Armas Luige, Eesti tuletornid,
Eesti Raamat, 1982, hind: 4,80 eurot

Andres Küng, Estland - en studie i imperialism,
Aldus/Bonniers, 1971, hind: 8,70 eurot

K. A. Hindrey, Kindral Ernst Põdder. Landesvääri võitja,
Kooperatiiv, 1990, hind: 7,00 eurot

Robert Kurgo, Rannalautritest ilmameredele. Lehekülgi purjelaevandusest Pärnu kandi rannavetes,
Eesti Raamat, 1965, hind: 8,60 eurot

Valdur Jürissaar, Kahe rinde vahel. Kolonel Rebasega idavõitlustes,
Greif, 1997, hind: 25,00 eurot

Ülo Jõgi, Erna legendid ja tegelikkus. Eestlastest vabatahtlikud Soome sõjaväes,
JMR, 1996, hind: 20,00 eurot

Toomas Hendrik Ilves; koostanud: Olari Koppel, Eesti jõudmine. Kõned ja kirjutised aastaist 1986-2006,
Varrak, 2006, hind: 10,00 eurot



Eesti ajalugu all on 3549 raamatut. Klõpsa siia, et näha täielikku loendit!