Teema: Ilukirjandus: väliskirjandus
Pealkiri: Kaustik. Katsumus. Kolmas vale
Autor(id): Agota Kristof
Kujundaja: Tiina Tammetalu


Kirjastus: Kupar
Linn: Tallinn
Aasta: 1997
Originaalkeel: prantsuse keel
Tõlkija: Urmas Rattus
ISBN: 9985611160
Lehekülgi: 500
Sari: Moodne klassika

Seisukord: normaalses korras raamat

Mõõdud: 145 × 210
Suurus: tavaformaadis, kõvade kaantega

Sisu:
#T137#
Sõjast rüüstatud maal õpivad kaksikud Claus ja Lucas tundma elu ja julmust ning hakkavad teadlikult valmistuma mõlemaks. Sõda lõpeb, kuid viib nad lahku, sest maa on okupeerinud võõrvõim. Saavad nad veel kunagi kokku? Kes nad siis on?
Ungari emigrandi esikromaan-triloogia, mis mõne aastaga on tõlgitud mitmekümnesse keelde.

Sari: Moodne klassika


Arvustus Agota Kristofi kolmikromaanile „Kaustik. Katsumus. Kolmas vale”.

Agota Kristof oli Ungari kirjanik, kes elas Šveitsis ja kirjutas prantsuse keeles. Šveitsi kolis ta 21-aastaselt, kui nõukogude sõjavägi hakkas Ungari kommunismivastast revolutsiooni maha suruma. Pärast viit aastat pagendust, üksildust ja üksluist tööd tehases jättis ta maha oma mehe ja lapse ning õppis selgeks prantsuse keele ning peagi hakkas just selles keeles ka kirjutama, esialgu vaid luulet ja näidendeid, kuid kirjandusmaailma tähelepanu sai ta just oma kolmikromaaniga. Ta on saanud mitmeid nimekaid rahvusvahelisi kirjandusauhindu. Eesti keeles on Kristofilt Loomingu Raamatukogus ilmunud ka jutustus „Eile”.

See kolmest osast koosnev romaan räägib kaksikvendadest Lucas ja Claus. Esimeses osas on nad veel lapsed, kes üritavad sõjaolukorras kuidagi ellu jääda; nende ema on nad suurlinnast viinud kolkakülla vanaema juurde. Nad kohanevad sõjaolukorraga, muutuvad julmaks, kavalaks, üliõiglaseks ja osavaks. Nad teevad vanaema aias rasket tööd, õpivad, kerjavad, harjutavad oma nahka paksemaks, meelekindlust, pime ja kurt olemist, nälgimist, julmust ja muud säärast, et poliitilise olukorra halvenedes olla valmis. Lugu on jutustatud lakooniliselt, ei mingeid mõtete ega tunnete avaldusi, lihtsalt laused, mis ütlevad lugejale, mis nende kahe poisiga juhtus. Ei mingeid omadussõnu, sest need oleks liiga isiklikud, ei mingeid looduskirjeldusi, tundepuhanguid, ei midagi poeetilist, lihtsalt lugu. Sest tõde ei peitu kuskil, eriti pateetiliselt ülespuhutud muinasjuttudes, sest "Sõnad, mis tähistavad tundeid, on üldse väga ähmased; parem on neid mitte kasutada ja kirjeldada hoopiski asju, inimesi ning iseennast, see tähendab: jääda truuks faktidele". Toon mõne stiilinäite „Kaustikust”:

„Me istume teineteise vasta köögilaua taha, vaatame teineteisele silma ja sõimame kõikide roppude sõnadega, mida teame.

Üks ütleb: „Pask! Perseauk”

Teine ütleb vastu: „Sitahunnik! Türapea!”

Nii jätkame seni, kuni ühtki sõna enam meelde ei tule ja meie kõrvad nendest enam välja ei tee.

Harjutame nii umbes pool tundi iga päev, siis lähme tänavatele patseerima. Me korraldame nii, et inimesed meid sõimama pistavad, ja viimaks jõuame niikaugele, et nende sõim jätab meid täiesti külmaks”.

See tsitaat kirjeldab Lucast ja Clausi pea et ideaalselt. Terve see osa kolmikromaanist on säärane. Julmus on lakoonilisusest olenemata kuidagi kaunis. Nad on kokkukasvanud, ei käi kuskil eraldi, kuid lõpuks on nad nii tugevad, et leiavad, et üks neist peaks minema vaatama elu teisel pool piiri, seal, kus pole sõda. Pagemine üle piiri toimub samuti julmalt, kalgilt, külmalt, selle käigus tapavad nad oma isa (täpsemalt lugege ise). Ja kui Claus on üle piiri, naaseb Lucas üksinda vanaema majja ja algab kolmikromaani teine osa „Katsumus”.

Teine osa kolmikromaanist räägib Lucasest, kes on jäänud pärast venna üle piiri põgenemist piinavasse üksindusse. Ta unustab kohustused, aja, elu üldse, ta ootab, ootab, et vend naaseks. Kuid tasapisi jõuab elu taas tema ukse taha ning ta laseb selle sisse. Tema juurde kolib Yasmine koos oma äsja sündinud poja Mathiasega. Lucas sõbruneb raamatukaupmees Victori ja parteis kõrgel kohal oleva Peteriga ning tärkab piinav armastuslugu Claraga. Kõik, mis toimub tema ja ta lähedastega, paneb ta kirja kaustikutesse; see on justkui kirjavahetus pagenduses oleva Clausiga. Et viimane ei jääks ilma millestki, mis Lucase ümber sünnib. Nende vaheline side on piinavalt tugev

Hind: - Hetkel on otsas*

*Jäta enda märge ootenimekirja, siis saame sulle eelisjärjekorras saata teavituse kui raamat on jälle saadaval.

Teema Ilukirjandus: väliskirjandus alla viimati lisatud:

Emily Jane Brontë, Vihurimäe,
Eesti Raamat, 1974, hind: 4,00 eurot

Alain-Fournier, Minu sõber suur Meaulnes. Europeia sari,
Perioodika, 1996, hind: 5,00 eurot

Miguel de Cervantes Saavedra, Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast II,
Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, hind: 5,00 eurot

Jaroslav Hašek, Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil,
Eesti Raamat, 1975, hind: 23,00 eurot

Karel Čapek, Aedniku aasta,
AED, 1996, hind: 14,00 eurot

Jens Peter Jacobsen, Proua Marie Grubbe,
Eesti Raamat, 1996, hind: 3,00 eurot

Oscar Wilde, Dorian Gray portree,
Eesti Raamat, 1972, hind: 10,00 eurot

Eduard von Keyserling, Õhtused majad (jutustus). Klassikalised lood,
Eesti Raamat, 1989, hind: 7,00 eurot

Horace Walpole, Otranto loss,
Eesti Raamat, 2008, hind: 8,00 eurot

Hermann Hesse, Stepihunt,
Kupar, 1993, hind: 8,00 eurot



Ilukirjandus: väliskirjandus all on 7187 raamatut. Klõpsa siia, et näha täielikku loendit!