Teema: Kultuur
Pealkiri: Entsüklopeediline muuseum. Pärnu muuseum 125
Autor(id): Aldur Vunk

Kirjastus: Pärnu Muuseum
Linn: Pärnu
Aasta: 2021
Originaalkeel:
ISBN: 9789949904594
Lehekülgi: 128

Seisukord: normaalses korras raamat

Mõõdud: 240x160
Suurus: tavaformaadist pisut suuremas formaadis, pehmes köites

Sisu:
RAAMAT ASUB LAOS, SAADAVAL 1-3 PÄEVA JOOKSUL. 043A

1895. aastal tuli Pärnus kokku grupp kohalikest baltisakslastest haritlasi, kes panid aluse Pärnu Muinasuurijate Seltsile. Seltsi põhikiri kinnitati 1896. aasta 17. juulil ja seltsi eesmärgiks sai Pärnu linna ja ümbruskonna ajaloo uurimine ja propageerimine. Sama, s.o. 1896. aasta 3. novembril toimus uue seltsi esimene peakoosolek, kus otsustati seltsi juurde luua ka väike muuseum. Muuseumi esimeseks asukohaks olid ruumid ühes endises pangamajas Pika tänava alguses, tänaseks hävinud linnakvartalis. Muuseumi pidanud seltsi liikmete arv kõikus 60-70 vahel, selts pidas regulaarselt ettekandekoosolekuid ning andis välja teaduslikke publikatsioone.

1909. aastal lasi linnavalitsus avalike asutuste tarbeks ümber ehitada ühe kesklinna vanadest aidahoonetest Elevandi tänaval. Kui selle kolmandal korrusel avati linnaraamatukogu siis teise korrusele rajas oma muuseumile ekspositsioonisaalid Muinasuurijate Selts.

Eesti Vabariigi perioodil jäi muuseum siiski suuresti baltisakslastest koosnenud seltsi ettevõtmiseks. Väärtuslikeks hinnatud kollektsioonid olid huvilistele väljastpoolt seltsi ringkonda küllaltki ligipääsematud. Muuseum oli avalikkusele avatud vaid kord nädalas pühapäeviti kell 12-14. Eriti just 30ndatel, kui Pärnut hakkas aina enam külastama välisturiste, asuti linnajuhtide poolt enam tähelepanu pöörama sellele, et muuseum kui piirkonna ajalugu tutvustav asutus oleks kauem avatud ja laiematele rahvahulkadele – nii suvitajatele kui kohalikele – ligipääsetavam. 1936. aastal asuti muuseumi tegevust ümber korraldama, viimaks seda laialdasematele alustele, seda läbi sihtasutuse loomise. Sihtasutuse rajamiseni siiski ei jõutud enne kui 1939. lahkusid ümberasumise korras siinne baltisaksa kogukond ja seega ka valdav osa muinasuurijate seltsi liikmetest. Loodud sihtasutus, samuti nüüd juba valdavalt eesti haritlaskonnast täiendust leidnud selts ei saanud siiski pikalt tegutseda, kuivõrd 1940. aasta juunis järgnenud nõukogude okupatsioon sulges seltsid ja riigistas muuseumi.

Muuseum ise tegutses selle juhiks määratud Elsbet Pareki juhtimisel samas linnamajas edasi, seda mõlema okupatsioonivõimu ajal. Kuni 1944. aasta 23. septembrini, mil taanduvad saksa väed süüdates ja ründav nõukogude lennuvägi pommitades hävitasid oma koostoimel nii suurema osa ajaloolisest Pärnu südalinnast kui selle keskmes paiknenud muuseumihoone.

Naasnud nõukogude okupatsioonivõimu poolt eraldati Pärnu Muuseumile ruumid Aia ja Kalevi (Rüütli) tänavate nurgal asunud kunagises kaupmehemajas, see vajas aga remonti ja kohandamist muuseumi ekspositsiooni jaoks. Samuti võttis aega sõjategevuse käigus muuseumi kogudele osaks saanud kahjude hindamine, varasemalt maale evakueeritud museaalide tagasitoomine, osaliselt nende taastamine ning kogude lõplik inventeerimine. Esimese osa püsinäituse avamiseni jõuti siin alles aasta pärast kui 1945. aasta oktoobripühadeks avati väljapanek arheoloogilistest leidudest muuseumi kogudes. 1947. aasta septembris avati osakond „Pärnu maakonna ajalugu“ ja juunis 1948. maakonna loodusloo osakond. Muuseumijuhina jätkas Elsbet Parek kuni küüditamiseni 1949. aasta juunis, misjärel asus direktorina ametisse Erich Tilk. Muuseum kandis sellal ametlikult nimetust Pärnu Koduloomuuseum, erinevate haldusreformide järel ka Pärnu Oblasti Muuseum ning Pärnu Rajoonidevaheline Koduloomuuseum. Viimane jäi ametlikuks nimetuseks kuni nõukogude perioodi lõpuni.

1963. aastal asus muuseumi direktorina ametisse Omar Volmer. Ta esimeseks suuremaks ülesandeks sai muuseumihoone kapitaalne remont ja uue tervikliku ekspositsiooni kavandamine, mille nimel võttis muuseumijuhina ette ka mitmeid arheoloogilisi kaevamisi nii Pärnus kui näiteks Soontagana maalinnas. Uus ekspositsioon Miia Masso projekti järgi pea tundmatuseni ümber ehitatud muuseumihoones avati 22. septembril 1971. aastal.

Pärnu Muuseumi on pea kogu läbi tema ajaloo refräänina saatnud pidev ruumipuuduse probleem. Seda nii ekspositsioonipinna kui fondihoidlate osas. Aastatega mitmekümnekordistunud museaalide massiivi hoiustamine tekitas Aia tänava hoones aina tõsisemaid probleeme, linna poolt pakutud hoiustamisruumid erinevate hoonete keldrites ja pööningutel olid ajutise loomuga ja ei vastanud nõuetele. Juba 1980ndatel koostati projekte ja taotlusi muuseumi uue maja ja hoidlate paigutamiseks kahte vanasse aita kunagises sadamarajoonis. Eesti iseseisvuse taastamise järgseil aastail kulus uue muuseumihoone ehitamiseni veel paarkümmend aastat, enne kui 2012. aasta kevadel avati külastajaile nüüdne muuseumihoone Aida tänaval.


Märksõnad:
Pärnu Muuseum

Hind: 21,00 EUR

Otsing autori järgi:

Aldur Vunk, «Kuningamäng» ärkamisaja koidikul,
TÜ Kirjastus, 2012, hind: 7,00 eurot

Koostanud Kalju Idvand, Aivar Kriiska, Inge Laurik, Aldur Vunk, Brief History of Pärnu,
Pärnu Muuseum, 2002, hind: 8,00 eurot

Aldur Vunk, Valikud ja otsused. Pärnu koolid,
Argo kirjastus, 2019, hind: 21,00 eurot

Aldur Vunk, Jeesus läks maal kõndimaie. Ristisõjad ja palverännakud Eesti keskajal,
Argo, 2005, hind: 19,00 eurot

koostanud Aldur Vunk, Indrek Aija ; tekstide autor Aldur Vunk, Pärnu enne esimest ilmasõda: Südalinn vanadel fotodel,
Pärnu Muuseum, 2019

koostanud Tiit Kask, Aldur Vunk, Reis [nõukogude] läände. Kuurortlinn Pärnu 1940-88. Artiklite kogumik. Journey to the [Soviet] West. Resort town of Pärnu during 1940-88. Collection of articles,
Pärnu Linnavalitsus, 2009

Villu Kadakas, Madis Maasing, Mihkel Mäesalu, Monika Reppo, Koit Rikson, Aldur Vunk, Tallinna piiskopkond, 1219–1565. Lundi sufragaan Liivimaal,
Eostre Publications, 2026

Jüri Kivimäe, Aivar Kriiska, Inna Põltsam, Aldur Vunk, Merelinn Pärnu,
Pärnu Linnavalitsus, 1998

Ago Pajur, Aldur Vunk; eessõna: Toomas Kivimägi, Rahvusriigi sünd Pärnumaal (1917-1919),
Pärnu Muuseum, 2008

Madis Maasing, Ain Mäesalu, Mihkel Mäesalu, Anti Selart, Heiki Valk, Aldur Vunk, Tartu piiskopkond, 1224–1558. Kõige võimsam territoorium. Võimukeskused 2,
Eostre Publications OÜ, 2024

Aldur Vunk, Janet Laidla, Janika Päll; toimetaja: Meelis Friedenthal; nimeregister: Ivo Volt, Academia Pernaviensise lugu: Tartu ülikool Pärnus aastail 1699–1710,
Tartu Ülikooli kirjastus, 2023

Teema Kultuur alla viimati lisatud:

Leo Villand, Kirjandiõpetuse teooria ja praktika,
Valgus, 1975, hind: 4,00 eurot

Koostanud: Eno Raud, Kalevipoeg. Fr. R. Kreutzwaldi eepose järgi jutustanud E. Raud,
Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, hind: 16,00 eurot

Tamara Habicht, Eesti saun,
Valgus, 1972, hind: 14,00 eurot

Friedrich Reinhold Kreutzwald, Eesti rahva ennemuistsed jutud,
Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, hind: 8,00 eurot

Marin Laak ja Aare Pilv, Juhan Viiding, eesti luuletaja. Artikleid, esseid, mõtisklusi. Bibliograafia.,
Eesti Kirjandusmuuseum, 2011, hind: 20,00 eurot

Mikk Sarv. Toimetanud: Jaakko Hallas, Sõna jõud,
Pilgrim, 2012, hind: 20,00 eurot

Umberto Eco, Kuus jalutuskäiku kirjandusmetsades,
Varrak, 2009, hind: 25,00 eurot

Nina Zaitseva, Virantanaz. Vepsa eepos,
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018, hind: 20,00 eurot

Kallistrat Žakov, Biarmia. Komi eepos,
Kirjastuskeskus, 2015, hind: 18,00 eurot

Valdur Mikita, Kukeseene kuulamise kunst. Läänemeresoome elutunnet otsimas,
Välgi metsad, 2017, hind: 26,00 eurot



Kultuur all on 5020 raamatut. Klõpsa siia, et näha täielikku loendit!