Teema: Ehitus, tehnika
Pealkiri:
Teoreetiline mehaanika. DünaamikaAutor(id): N. Butenin, J. Lunts, D. Merkin
Kujundaja: A. Tali
Kirjastus: Valgus
Linn: Tallinn
Aasta: 1986
Originaalkeel: vene keel
Tõlkija: H. Relvik
Lehekülgi: 552
Seisukord: üsna kulunud kaaned, raamatukogu ja raamatukogust mahakandmise tempel sees, sisu olemas ja korralik
Suurus: tavaformaadis kõvade kaantega raamat
Sisu:
SISUKORD
Saateks — 3 MASSPUNKTI DÜNAAMIKA
1. Sissejuhatus dünaamikasse. Liikumise diferentsiaalvõrrandid — 4
1.1. Dünaamika aine ja ülesanded — 4
1.2. Inertsiaalsed taustsüsteemid. Masspunkti dünaamika põhivõrrand — 5
1.3. Masspunkti liikumise diferentsiaalvõrrandid — 10
1.4. Dünaamika esimene põhiülesanne — 11
1.5. Dünaamika teine põhiülesanne — 12
1.6. Masspunkti sirgliikumine — 17
1.7. Ülesandeid — 21
2. Masspunkti sirgvõnkumised — 28
2.1. Sissejuhatavaid märkusi — 28
2.2. Vabavõnkumine — 30
2.3. Vabavõnkumine lineaarse viskoosse takistuse puhul — 36
2.4. Vabavõnkumine liugehõõrde puhul — 43
2.5. Sundvõnkumine — 47
'2.6. Sundvõnkumine viskoosse takistuse puhul — 53
2.7. Elektrilised analoogiad. Materiaalsete süsteemide uurimine elektronana-loogmasinate abil — 59
3. Masspunkti dünaamika üldteoreemid — 62
3.1. Masspunkti liikumishulga muutumise teoreem — 62
3.2. Masspunkti liikumishulga momendi muutumise teoreem — 64
3.3. Jõu töö. Võimsus — 70
3.4. Kineetilise energia muutumise teoreem — 77
3.5. Jõuväli. Potentsiaalne energia — 79
3.6. Energiaintegraal. Mehaanikalise energia hajumise mõiste — 89
3.7. Ülesandeid — 91
4. Masspunkti liikumine tsentraaljõu väljas — 95
4.1. Tsentraaljõu väljas liikuva masspunkti trajektoori diferentsiaalvõr
rand — 95
4.2. Trajektooride kujud. Ring- ja paraboolkiirus — 98
4.3. Maalähedase i trajektoori parameetrite määramine algtingimuste
järgi — 101
4.4. Maa tehiskaaslaste trajektoorid — 103 '
4.5. Lennuaja määramine elliptilise orbiidi puhul (Kepleri võrrand) — 107
4.6. Maa pinda lõikavad trajektoorid •— 111
4.7. Ülesandeid — 115
5. Seotud liikumine — 118
5.1. Seotud liikumise definitsioon. Sidemed. Vabastatavuse printsiip — 118
5.2. Sidemete võrrandid. Sidemete klassifikatsioon — 120
5.3. Masspunkti liikumine mööda siledat liikumatut pinda — 122
5.4. Masspunkti liikumine siledal .liikumatul kõveral — 125
5.5. Liikumise loomulikud võrrandid. Matemaatiline pendel — 129
5.6. Kineetilise energia muutumise teoreem seotud liikumise puhul — 138
5.7. Rinetostaatika meetod masspunkti korral (d'Alembert'i printsiip) — 140
5.8. Ülesandeid kinetostaatika meetodi käsutamise kohta — 141
5.9. Kaalutus — 143
6. Masspunkti relatiivse liikumise dünaamika — 148
6.1. Kaasaliikumise ja Coriolise inertsijõud — 148
6.2. Relatiivse paigalseisu tingimus — 155
6.3. Relatiivse liikumise võrrandite ja paigalseisu tingimuse käsutamine — 156
6.4. Kineetilise energia muutumise teoreem relatiivse liikumise puhul — 165
MASSPUNKTIDE SÜSTEEMI DÜNAAMIKA ÜLDTEOREEMID
7. Masspunktide süsteem — 168
7.1. Massikese — 168
7.2. Valis- ja sisejõud — 169
7.3. Sisejõudude omadused — 171
7.4. Masspunktide süsteemi liikumise diferentsiaalvõrrandid — 172
7.5. Kähe keha ülesanne — 173
7.6. Üldmärkusi — 177
8. Masspunktide süsteemi liikumishulga teoreem — 177
8.1. Masspunktide süsteemi liikumishulk — 177
8.2. Masspunktide süsteemi liikumishulga teoreem — 179
8.3. Massikeskme liikumise teoreem — 182
8.4. Euleri teoreem — 184
8.5. Ülesandeid — 186
9. Masspunktide süsteemi kineetilise momendi teoreem — 198
"
9.1. Masspunktide süsteemi kineetiline moment — 198
9.2. Lühikokkuvõtteid inertsimomentidest — 200
9.3. Masspunktide süsteemi kineetilise momendi teoreem — 201
9.4. Näiteid ja ülesandeid — 203
9.5. Jäiga keha pöörlemise diferentsiaalvõrrand — 207
9.6. Liitliikumises osaleva süsteemi kineetiline moment — 209
9.7. Masspunktide süsteemi kineetilise momendi teoreem relatiivse liikumise
korral — 214
9.8. Näiteid ja ülesandeid — 217
10. Masspunktide süsteemi kineetilise energia teoreem — 222
10.1. Masspunktide süsteemi kineetiline energia ja selle arvutamise viise — 222:
10.2. Jäiga keha kineetiline energia — 225
10.3. Masspunktide süsteemile rakendatud jõudude töö — 230
10.4. Masspunktide süsteemi kineetilise energia teoreem — 236
10.5. Ülesandeid — 237
10.6. Masspunktide süsteemi mehaanikalise koguenergia jäävuse seadus — 243'-
10.7. Relatiivse liikumise kineetilise energia muutumise teoreem — 246
11. Muutuva massiga keha dünaamika — 249
11.1. Muutuva massiga keha mõiste — 249
11.2. Muutuva massiga keha liikumise võrrand — 250 '
11.3. Muutuva massiga keha liikumishulk — 251
11.4. Muutuva massiga keha liikumishulga teoreem — 252
11.5. Meštšerski võrrand — 254 r
11.6. Tsiolkovski ülesanne — 255
11.7. Tsiolkovski valem mitmeastmelise raketi jaoks — 258
11.8. Ülesandeid — 260
JÄIGA KEHA, DÜNAAMIKA
12. Masside geomeetria — 265
12.1. Sissejuhatus — 265
12.2. Põhidefinitsioone — 265
12.3. Inertsimomentide arvutamise näiteid — 270
12.4. Inertsimomendid paralleelsete telgede suhtes (Huygens—Steineri teo
reem) — 274
12.5. Inertsimoment antud punkti läbiva suvalise telje suhtes — 276
12.6. Inertsiellipsoid-— 278
12.7. Peainertsitelgede omadusi — 280
12.8. Inertsimomentide arvutamine suvaliste telgede suhtes — 282
12.9. Inertsitensori arvutamine — 283
12.10. Inertsimomentide arvutamise ülesandeid — 286
13. Jäiga keha lihtsaimate liikumiste dünaamika — 290
13.1. Jäiga keha dünaamika põhiülesandeid — 290
13.2. Jäiga keha liikumishulk, kineetiline moment ja kineetiline energia — 291
13.3. Jäiga keha translatoorne liikumine — 296
13.4. Jäiga keha ümber kinnistelje pöörlemise diferentsiaalvõrrand ja võrran
did laagrireaktsioonide leidmiseks — 296
13.5. Dünaamilised lisareaktsioonid. Keha staatiline ja dünaamiline tasakaa
lustatus — 300
13.6. Ülesandeid — 302
13.7. Füüsikaline pendel — 306
13.8. Inertsimomentide katseline leidmine — 308
13.9. Absoluutselt jäiga keha tasaparalleelne liikumine —-311
13.10. Ülesandeid — 313
14. Ühe kinnispunktiga jäiga keha dünaamika. Tehiskaaslase liikumine massi-
kesktne suhtes — 318
14.1. Ühe kinnispunktiga jäiga keha liikumise diferentsiaalvõrrandid — 318
14.2. Ühe kinnispunktiga jäiga sümmeetrilise keha pöörlemine inertsi tõttu
(Euleri juhtum) — 320
14.3. Poinsot" geomeetriline tõlgendus — 324
14.4. Jäiga keha ümber peainertsitelgede pöörlemise stabiilsus — 327
14.5. Ühe kinnispunktiga jäiga keha pöörlemine raskusjõu mõjul (Lagrange'i
juhtum) — 328
14.6. Gravitatsioonijõudude peavektor ja peamoment — 333
14.7. Massikeskme suhtes liikuva tehiskaaslase diferentsiaalvõrrandid — 337
14.8. Tehiskaaslase relatiivne tasakaal — 338
14.9. Tehiskaaslase tasaparalleelne liikumine ringorbiidil — 341
15. Güroskoopide teooria — 343
15.1. Sissejuhatus — 343
15.2. Güroskoopide ligikaudse teooria põhieeldused — 344
15.3. Resali teoreem — 346
15.4. Astaatilise güroskoobi põhiomadused — 347
"15.5. Güroskoobi telje protsessiooni seadus — 348
15.6. Güroskoopilise reaktsiooni moment — 354
15.7. Kardaanrippes güroskoobi liikumise võrrandid — 358
15.8. Kardaanrippes güroskoobi liikumise erijuhtumeid — 362
16. Kinetostaatika meetod — 366
16.1. Kinetostaatika meetod — 366
16.2. Jäiga keha inertsijõudude peavektor ja peamoment — 369
16.3. Liikuva keha dünaamiliste reaktsioonide leidmine — 370
16.4. Dünaamiliste reaktsioonide leidmise ülesandeid — 371
17. Põrketeooria — 376
17.1. Põhidefinitsioone — 376
17.2. Põrketegur — 378
17.3. Masspunkti põrge ideaalselt siledalt pinnalt — 381
17.4. Kineetilise energia kadu masspunkti põrkel liikumatult pinnalt — 382"
17.5. Masspunktide süsteemi liikumishulga teoreem ja kineetilise momendi
teoreem põrkel — 383
17.6. Kahes punktis kinnitatud kehale mõjuv põrge — 386
17.7. Põrkereaktsioonide puudumise tingimused. Põrketsenter — 387
17.8. Kähe keha põrge — 389
17.9. Kähe keha põrke erijuhtumid — 391
17.10. Ülesandeid — 393
ANALÜÜTILISE MEHAANIKA ELEMENTE
18. Analüütiline staatika — 401
18.1. Sissejuhatus — 401
18.2. Sidemed — 401
18.3. Holonoomsete sidemetega süsteemide virtuaalsiirded — 406
18.4. Ideaalsed sidemed — 411
18.5. Virtuaalsiirete printsiip — 413
18.6. Üldistatud koordinaadid ja üldistatud jõud — 420 —
18.7. Tasakaalutingimused üldistatud koordinaatides —'• 429
19. Analüütiline dünaamika — 431
19.1. Dünaamika üldvõrrand — 431
19.2. Lagrange'i teist liiki võrrandid — 432
19.3. Ülesandeid Lagrange'i teist liiki võrrandite koostamiseks — 436
19.4. Lagrange'i teist liiki võrrandite käsutamise iseärasusi mitteideaalse ja
mittepidavate sidemetega süsteemi puhul — 444
19.5. Kineetilise energia avaldis üldistatud kiiruste ja koordinaatide abil — 448
19.6. Üldistatud energiaintegraal — 450
20. Ühe ja kähe vabadusastmega mehaanikaliste süsteemide väikesed võnku
mised stabiilse tasakaaluasendi ümber — 453
20.1. Tasakaaluasendi definitsioon — 453
20.2. Tasakaaluasendi stabiilsus. Lagrange—Dirichlet' teoreem — 456
20.3. Ühe vabadusastmega konservatiivse süsteemi väikesed võnkumised — 465
20.4. Suvalise sundiva jõu juhtum — 469
20.5. Perioodiliste lahendite leidmine — 475
20.6. Kähe vabadusastmega konservatiivse süsteemi väikesed võnkumised sta
biilse tasakaaluasendi läheduses — 479
20.7. Ülesandeid — 484
20.8. Normaalkoordinaadid — 494
20.9. Rayleigh'i hajumisfunktsioon — 496
"20.10. Takistusjõudude mõju süsteemi võnkumistele ümber stabiilse tasakaaluasendi — 499
20.11. Ligikaudne meetod karakteristliku võrrandi lahendite arvutamiseks — 500
'20.12. Sundvõnkumised — 504
21. Ühe vabadusastmega süsteemide autonoomsed mittelineaarsed võnkumised — 507
21.1. Sissejuhatus — 507
21.2. Faasitasand — 508
21.3. Faasitrajektooride konstrueerimise meetodeid — 516
:21.4. Sobitusmeetod. Isevõnkumise mõiste — 526
21.5. Aeglaselt muutuvate kordajate meetod (van der Põli meetod) — 533 Aineregister — 541
Hind: -

Hetkel on otsas*
*Jäta enda
märge ootenimekirja, siis saame sulle eelisjärjekorras saata teavituse kui raamat on jälle saadaval.
Soovin teavitust raamatu saabumisel:
Teoreetiline mehaanika. Dünaamika, N. Butenin, J. Lunts, D. Merkin, Valgus 1986Palun kontrolli üle punasega märgitud väljad
Vaikimisi me ei teavita raamatukogudest mahakantud, templitega ega keskmisest kulunumas seisukorras eksemplaridest. Kui siiski soovid nende kohta teavitust, siis lisa vastavatele ridadele linnukesed.
Ootenimekirja kandmine on ainult teavituse jaoks, kui raamat saabub poodi. Vormi täitmine ei pane sulle ostukohustust, sest osad väljaanded on haruldasemad kui teised, siis pole meil võimalik kuidagi ennustada täpset aega, millal raamat võib taas müügile tulla.