Teema: Eesti ajalugu
Pealkiri: Läänemaa kalmistud I. Üldosa. Kullamaa kihelkonna kalmistud
Autor(id): Koostanud Lembitu Tarang

Kirjastus: Kullamaa Kihelkonnamuuseum
Linn:
Aasta: 2011
Originaalkeel:
Lehekülgi: 95
Sari: Kullamaa Kihelkonnamuuseumi toimetised 2 1

Seisukord: normaalses korras raamat, seltsi templid sees

Mõõdud: 210 × 295 mm
Suurus: suures formaadis, pehmes köites

Sisu:
Raamatu üldosas kirjeldab arheoloog Mati Mandel kalmevorme ja matmiskombeid Läänemaal kiviajast muinasaja lõpuni. Ajaloolane Kalev Jaago tutvustab matusepaiku ja -kombeid 1227 kuni 1772. Käsitlust leiavad trapetsikujulised hauakivid, matused maakirikutesse, Haapsalu vanimad matusekohad ja luterlik matusekultuur sel perioodil. Kirjeldatakse Läänemaa kalmistute tüüpe, matusekombestikku 19 ja 20 sajandil.

Miks kaeti peeglid, kui surnu oli majas, kuhu visati surnupesemise vesi, mis pandi surnule kaasa ja miks peale matust kalmistult lahkudes tuli hobused kihutama ajada?

Üksikasjalisemalt käsitletakse Kullamaa kihelkonna kalmistuid. Kuna kalmistu inventeerimine annab meile ainult isiku nime ja ta haua asukoha, siis käesolevas raamatus lähtutakse personaaliast. Püütakse tutvustada siinsetele kalmistutele maetud kohalikule kogukonnale läbi aegade tähtsaid inimesi. Eraldi on välja toodud Vabadusristi kavalerid, kohalike koolide õpetajad, kirikuõpetajad ja köstrid, omavalitsustegelased alates mõisaajast. Kohalike mõisate omanikud, tuntud põllumehed, metsandustöötajad, kaupmehed, ettevõtjad, kultuuritegelased, kunstnikud,heliloojad, rahvalaulikud, arstid ja apteekrid – kõik nad on saanud lühikese iseloomustuse, sageli on toodud mõni huvitav seik nende elust.

Miks Sassi-Jaani põlistalust pärit Jüri Klaasseni, Maaülikooli rektori Mait Klaasseni vana-vanaisa hüüdnimi oli Joodik-Jüri, kuigi ta alkoholi suu sisse ei võtnud? Kelle juures Kaldapealse talus käis suviti külas peaminister Kaarel Eenpalu ja kuidas ta sinna sõitis? Kes kullamaalastest oli Konstantin Pätsi raviarst Jämejalas ja kes kudus Pätsile Siberisse kaasa soojad villased käpikud? Keda Kullamaa juurtega inimestest on Dalai-Laama nimetanud oma isiklikuks sõbraks? Kes oli mees, kes toimetas Lihulas ajalehte, sai 1938 aastal Eesti Wabariigi Valgetähe teenetemärgi ning 1950 aastal Nõukogude Liidu Stalini preemia?

Saame teada, et Sitakoti talus oli ka järeltulijaid peale Matsi. Nimelt näitab kirikuraamat, et 26. novembril 1692 ristiti Kullamaa kirikus Sitakoti Siimu poja Mardi ja ja tema naise Sitakoti Liiso laps Tiiu. Seega kalmistuinventuuri andmed on muutunud elavaks, me teame nüüd, kes on hauanumbrite ja nimede taga.

Käsitletakse veel kalmistute dendrofloorat, hauatähiseid ja hauakirjade tüüpe. Lisades on toodud mitmesuguseid matustega ja mälestamistega seotud dokumente. Raamat on asendamatu abivahend koduloo tutvustamisel ja kalmistuturismi korraldamisel.


Märksõnad:
Kullamaa kalmistu
Piirsalu vana kalmistu
Piirsalu uus kalmistu
Kuijõe kalmistu
Rehemäe kalmistu
kalmistud
kalmed
matmiskombestik
hauad
hauatähised
hauasambad
hauaplaadid
ühiskonnategelased
kultuuritegelased
kodulugu
Läänemaa
Kullamaa
Kullamaa kihelkond
Kullamaa Kihelkonnamuuseumi toimetised

Hind: - Hetkel on otsas*

*Jäta enda märge ootenimekirja, siis saame sulle eelisjärjekorras saata teavituse kui raamat on jälle saadaval.

Teema Eesti ajalugu alla viimati lisatud:

Eesti Ajalooarhiiv. Tekst: Tiit Rosenberg. Teaduslikult toimetanud ja eessõna: Tiiu Oja. Rtsenseerinud: Sulev Vahtre, Eesti mõisad,
Olion, 1994, hind: 40,00 eurot

Sulev Vahtre, Muinasaja loojang Eestis. Vabadusvõitlus 1208-1227,
Olion, 1990, hind: 4,00 eurot

Eesti taluarhitektuur. Püsiv ja muutuv,
Eesti Vabaõhumuuseum, 2016, hind: 15,00 eurot

Rasmus Kask, Maaarhitektuur ja maastik. Kihnu. Rural Architecture and Landscape. Kihnu,
Eesti Vabaõhumuuseum, 2015, hind: 6,00 eurot

Koostanud David Vseviov Toimetanud D. Vseviov, Tallinna taastamine 1944-1950. Dokumente ja materjale,
Eesti Raamat, 1984, hind: 8,00 eurot

Koostanud Tiit Noormets. Toimetanud Helina Tamman, Eesti metsavennad 1944-1957. Dokumentide kogumik,
Rahvusarhiiv, 2014, hind: 21,00 eurot

Koostanud Viivi Läll, Saima Sagur, Tiina Tiit, Noorustuli. Pelgulinna Gümnaasiumi almanahh III,
Canopus, 2002, hind: 5,00 eurot

August Hanko, Jaan Poska. Eesti diplomaatia suurvaim,
Eesti Raamatuühing, 1990, hind: 4,00 eurot

Ludvig Mei, Tagaaetav,
Eesti Raamat, 1986, hind: 5,00 eurot

Koostanud Bernhard Parming. Toimetanud Mart Arold ja Mihkel Martsoo, Kaitseliidust Omakaitseni III. Üldkokkuvõte Pärnumaa Omakaitse ajaloolisest tegevusest Kaitseliidu likvideerimisest kuni 1. jaan. 1942. a.,
Tungal, 2005, hind: 12,00 eurot



Eesti ajalugu all on 3541 raamatut. Klõpsa siia, et näha täielikku loendit!