Teema: Maailma ajalugu
Pealkiri: Pärast Romanoveid. Vene pagulased Pariisis belle époque’ist revolutsiooni ja sõjani
Autor(id): Helen Rappaport
Kujundaja: Mari Kaljuste


Kirjastus: Varrak
Linn: Tallinn
Aasta: 2023
Originaalkeel:
Tõlkija: Tõnis Värnik
ISBN: 9789985357507
Lehekülgi: 280

Seisukord: heas korras uus raamat kirjastusest

Mõõdud: 215x145
Suurus: tavaformaadist pisut suuremas formaadis, kõvas köites

Sisu:
Selle raamatu saame teele panna keskmiselt 3-5 päeva jooksul peale raha laekumist meie arvele.

Pariisi on ikka peetud erilise kultuurieluga, heade veinide ja toitude ning viimaste moodide linnaks. Samas on see olnud pelgupaik neile, kes põgenevad tagakiusamise eest, ja iseäranis palju tuli neid Pariisi enne ja pärast revolutsiooni Venemaal ning Romanovite kukutamist. Aastaid olid vene aristokraadid nautinud kõike seda, mida belle époque’i ajastu Pariis pakkus. Pariisis saatis suur menu ka Sergei Djagilevi truppi Ballets Russes ja siit sai alguse helilooja Igor Stravinski karjäär. Bolševistlik riigipööre Venemaal sundis aga kümneid tuhandeid venelasi kodumaalt puupaljana lahkuma. Palju niisuguseid pagulasi jõudis (sageli pärast pikki eksirännakuid) Prantsusmaale ja eriti Pariisi. Siin püüti kõikvõimalikel viisidel elatist teenida, aga kõige sagedamini tuli meestel leppida tööga tehastes või taksojuhi ametit pidades, palju vene pagulasnaisi leidis aga tööd moetööstuses õmblejate, aga ka modellide ja moeloojatena. Andekad haritlased, kunstnikud, kirjanikud ja filosoofid olid sunnitud elama peost suhu, sest ainult üksikutele, kas kõige andekamatele või siis kõige ettevõtlikumatele, naeratas õnn. Nii algas siin Marc Chagalli edukas kunstnikutee, Pariis sai koduks kogu maailma ooperilavad vallutanud Fjodor Šaljapinile. Osa Venemaal kodusõjas bolševike vastu võidelnud pagulastest ei kaotanud lootust, et kommunistlik režiim Venemaal õnnestub kukutada, ja püüdis ka ise midagi korda saata. Pagulaste enamiku osaks aga jäigi vaesus ja suur igatsus lootusetult kaotatud kodumaa järele. Helen Rappaport (snd 1947) on Briti ajaloolane ja kirjanik. Ta õppis vene keelt ja ajalugu Leedsi ülikoolis, kus osales ka ülikooli teatriringis. Kuni 1980. aastate lõpuni tegi ta näitlejana karjääri Briti televisioonis ja filmides, siis aga loobus näitlemisest oma teise armastuse, ajaloo kasuks. Ajaloolasena on ta spetsialiseerunud Victoria ajastule ja revolutsioonilisele Venemaale. Eesti keeles on temalt varem ilmunud „Jekaterinburg. Romanovite viimased päevad” (2009), „Neli õde. Suurvürst

Märksõnad:
Varrak
Mari Kaljuste

Hind: - Hetkel on otsas*

*Jäta enda märge ootenimekirja, siis saame sulle eelisjärjekorras saata teavituse kui raamat on jälle saadaval.

Teema Ajalugu, militaar ja punanurk alla viimati lisatud:

Amar Annus, Kaspar Kolk, Jaan Puhvel, Janika Päll, Muinasaja seadusekogumike antoloogia,
Varrak, 2001, hind: 30,00 eurot

Sulev Vahtre (koostaja), Eesti ajalugu elulugudes,
Olion, 1997, hind: 18,00 eurot

Thomas B. Costain, Viimased Plantagenetid,
Eesti Raamat, 2000, hind: 14,00 eurot

Mati Laur, Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710-1783),
Eesti Ajalooarhiiv, 2000, hind: 15,00 eurot

Eesti Riigiarhiiv; koostanud Heino Arumäe; dokumendid välja selgitanud ja tõlkinud Tiit Arumäe, Eesti ja Soome suhted 1920-1925. Dokumentide kogumik,
Umara, 1997, hind: 15,00 eurot

Ea Jansen, Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse,
Ilmamaa, 2004, hind: 18,00 eurot

koostanud ja toimetanud Marika Mägi, Eesti aastal 1200,
Argo, 2003, hind: 17,00 eurot

Eesti diviisi struktuur ja ohvitseride koosseis II maailmasõjas,
Eesti Riigikaitse Akadeemia Kirjastus, 1998, hind: 10,00 eurot

koostanud Jüri Kivimäe ja Lea Kõiv, Tallinn tules. Dokumente ja materjale Tallinna pommitamisest 9./10. märtsil 1944,
Tallinna Linnaarhiiv, 1997, hind: 6,00 eurot

Kristi Kukk, Väikerahvuste ajalookäsitluste genees ja narratiivid. Eesti võrdluses teiste Põhjala ja Baltikumi mittedominantsete rahvustega 19. sajandist kuni Teise maailmasõjani,
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, hind: 13,00 eurot



Ajalugu, militaar ja punanurk all on 6151 raamatut. Klõpsa siia, et näha täielikku loendit!