Teema: Ilukirjandus: väliskirjandus
Pealkiri: Ühe elu muusika
Autor(id): Andrei Makine
Kujundaja: Dan Mikkin


Kirjastus: Varrak
Linn: Tallinn
Aasta: 2008
Originaalkeel: prantsuse keel
Tõlkija: Triinu Tamm
ISBN: 9789985316405
Lehekülgi: 88
Sari: Moodne aeg

Seisukord: pisut kulunud kaaned, sisu olemas ja korralik

Mõõdud: 140x200 mm
Suurus: tavaformaadis ja kõvas köites raamat

Sisu:
Andreï Makine (s 1957) on vene päritolu prantsuse kirjanik. Tema 1995. aastal ilmunud romaan "Prantsuse testament" (eesti keeles 1999) pälvis nii Goncourt’i kui ka Médicis’ kirjanduspreemia. 2001. aastal ilmunud "Ühe elu muusika" pälvis kirjandusajakirja Lire aastapreemia ja on tänaseks tõlgitud paljudesse keeltesse.

Romaan jutustab noore lootustandva pianisti Aleksei Bergi loo, mis on ühtlasi Venemaa ajalugu aastatel 1930–1950. Poisi vanemad kuulutatakse rahvavaenlasteks ja saadetakse Siberisse asumisele, noormeest aga hoiatatakse. Ta põgeneb ning varjab end maal sugulaste juures, kuni puhkeb Teine maailmasõda, mis kõik pea peale pöörab. Ta võtab endale ühe surnud sõduri nime, saab uue identiteedi ja hoopis teistsuguse elu, kui see, mis tal justkui pidanuks olema.

Sarjaandmed: Moodne aeg

Originaali pealkiri: La musique d'une vie. Eesti keeles

Märksõnad:
vene
prantsuse
välisvene
ilukirjandus
lühiromaanid
--------------------------------------------------

Raamatuarvustus meie kirjandusblogist.

Noodivõtit pole

Andrei Makine on Vene päritolu Prantsuse kirjanik. Sündinud 1957 ehk sügaval Nõukogude ajal, palus ta Prantsusmaalt 1987.aastal poliitilist varjupaika ja selle ka sai. Sellest ajast saati on ta kirjutanud prantsuse keeles, mistõttu peetakse teda Venemaal pigem Prantsuse kirjanikuks ja ega kriitikudki pole jõudnud üksmeelele, mis ta siis on, Vene või Prantsusmaa kirjanik. Küllap vist natuke mõlemat – Makine kirjutab küll Prantsuse keeles, kuid pea alati Vene inimestest. Eesti keelde on tõlgitud kolm Makine romaani – „Prantsuse testament“, „Tundmatu mehe elu“ ja minu arvustatav „Ühe elu muusika“.

„Ühe elu muusika“ räägib loo noorest Vene pianist Aleksei Bergist. On Teise maailmasõja aeg, terror, küüditamised, lähenev vaenlane, kõik see ja paljugi veel kokku on vallanud hirmuepideemia, kus sõber ei tunne sõpra ja kõik on reeturid. Paaniliselt hirmunud sõja-aastate ühiskonnas peab aga Aleksei Berg, õrn kunstnikuhing, veetma oma nooruse, andma esimese kontserdi, armuma, lapsed saama ja maha rahunema, kuid kõik läheb hoopis teisiti. Tema vanemad kuulutatakse rahvavaenlasteks ja Aleksei põgeneb Ukrainasse, kust edasi rindele. Ja sealt tagasi Moskvasse ja sealt omakorda vangilaagrisse. Ühesõnaga, üks traagiline lugu, mille sarnaseid oleme lugenud ja kuulnud palju, kuid mis mind kunagi ära ei tüüta. Ega ühtegi teist ajaloohuvilist.

Mulle tundub, et üks olulisemaid teemasid, mida „Ühe elu muusika“ käsitleb, on inimkonna ajaloo ja inimese eluloo seotus ja selle seotuse paradoksaalsus. Inimkond koosneb miljarditest inimestest, kellel kõigil on oma elulugu, mis kokku moodustavad inimkonna ajaloo. Nii võiks see ju olla, aga ajalugu muutub tihti millekski täiesti abstraktseks. Mingiks mõttetuks võitluseks vale nimel. Mõne suurushulluse käes kannatava inimese vahendiks. Ajalugu on tihti nii absurdne, et valus hakkab. Ja selle valu pärast ei saa mul kunagi küll sõjateemalisest ilukirjandusest. Igal inimesel on mõned küsimused, mida ei saa küsimata jätta. Ja on vastuseid, mida kuskil ei ole, aga mida me sellegipoolest väsimatult otsime. Ja põrume.

Üksikindiviid on samamoodi nagu ajalugu, absurdne. Noor pianist Aleksei Berg kaob ajaloo keerisesse. Tema asemele ilmub teise isikutunnistusega vapper ja tagasihoidlik vene sõdur. Sõjakoledused, kannatus ja valu panevad pianisti vaikima, nagu ka hirm saada paljastatud, kes ta tegelikult on („Ta oli samasugune nagu teisedki. Selle ainsa erinevusega, et aeg-ajalt kartis ta rohkem seda, et ütleb välja oma õige nime, kui seda et jääb püssikuulide ette. Selle hirmu tõttu, valvsuse tõttu, millega ta esimestel nädalatel matkis teiste liigutusi, ei saanudki ta aru, et viibib sõjas. Ja kui ta siis lõpuks võis selle pidevalt pingul olnud keele vabaks lasta, leidis ta end vananenud ja sõnakehva sõduri nahast, keda hinnati tema külmavereli

Hind: 16,00 EUR

Teema Ilukirjandus: väliskirjandus alla viimati lisatud:

Emily Jane Brontë, Vihurimäe,
Eesti Raamat, 1974, hind: 4,00 eurot

Emily Jane Brontë, Vihurimäe,
Eesti Raamat, 1974, hind: 9,00 eurot

Isaac Bashevis Singer, Saatan Gorais. Patukahetseja,
Eesti Raamat, 1995, hind: 5,00 eurot

Selma Lagerlöf, Löwensköldi sõrmus. Charlotte Löwensköld. Anna Svärd,
Eesti Raamat, 1994, hind: 11,00 eurot

Eyvind Johnson, Tema Helduse aeg,
Eesti Raamat, 1996, hind: 5,00 eurot

Parke Godwin, Kallis pagulane. Ajalooline romaan,
Kunst, 1998, hind: 6,00 eurot

Patrick White, Voss,
Eesti Raamat, 1997, hind: 5,00 eurot

Charlotte Brontë, Jane Eyre,
Eesti Raamat, 1981, hind: 14,00 eurot

Harry Martinson, Klockrike teekond,
Eesti Raamat, 2000, hind: 3,00 eurot

Selma Lagerlöf, Portugali keiser,
Eesti Raamat, 1998, hind: 9,00 eurot



Ilukirjandus: väliskirjandus all on 7163 raamatut. Klõpsa siia, et näha täielikku loendit!