Teema: Eesti ajalugu
Pealkiri: Künnivaod. Uurimusi Eesti 18.-20. sajandi agraarajaloost
Autor(id): Tiit Rosenberg

Kirjastus: TÜ Kirjastus
Linn: Tartu
Aasta: 2013
Originaalkeel:
ISBN: 9789949322268
Lehekülgi: 480
Sari: Õpetatud Eesti Seltsi kirjad 9

Seisukord: heas korras raamat

Mõõdud: 160x240 mm
Suurus: tavaformaadist pisut suuremas formaadis, kõvas köites

Sisu:
RAAMAT ASUB LAOS, SAADAVAL 1-3 PÄEVA JOOKSUL. 050

Teos, mille autor on Tartu Ülikooli Eesti ajaloo professor Tiit Rosenberg, sisaldab valiku agraarajaloo teemalisi või sellega lähemas seoses olevaid artikleid ning ettekandeid neljast aastakümnest, alates 1972 a. koostatud uurimusest 18. sajandi mõisamajanduse kohta kuni Eesti maaelu suurima murrangulise 1919. aasta maareformi käsitlusteni. Raamatu sissejuhatuseks antakse ülevaade agraarajaloost kui ühest ajaloouuurimise valdkonnast, selle peamistsest uurimiskeskustest maailmas ja senistest saavutustest, sh meie regioonis, kus see on juba mitmendat sajandit omanud meie ajaloouurimises väga olulist kohta.
Temaatiliselt on T. Rosenbergi siin avaldatavad uurimused (23) jaotatud viide ossa. Neist esimesse, “Mõis ja selle majandamine”, on koondatud tööd, mis vaatlevad mõisamajandust ja mõnede millegi poolest silma paistnud mõisnike või mõisnikusuguvõsade tegevust – olgu selleks siis eriline roll talurahva elus ja provintsipoliitikas (Vigala Uexküllid, Matsalu Hoyningen-Huened) või põllumajanduse edendamisel (Gustav vobn Rathlef ja Tammistu), nende erandlik talupoeglik päritolu (Mats Erdell ja teised eestlastest mõisnikud) või siis tähtsus maaomanikuna (luteri ja õigeusu kirikute maaomand).
Teise ossa koondatud uurimused püüavad avada erinevate talurahvakihtide palgejooni. Nii on lähema vaatluse all vabadikud ja mõisateenijad 19. sajandi esimesel poolel, tsaarivalitsuse ja mõisnike katsed luua maal saksa kolonistidest talunike ja mõisatööliste kihti, samuti on autori kodukihelkonna Sangaste näitel iseloomustatud talude päriseksostmise käiku ja taluperemeeste-kohaomanike kihi kujunemist. Selle osa lõpetab aga ülevaade sellest, kuhu oli jõudnud eesti maarahvastiku ühiskondlik kihistumine 19. sajandi lõpuks.
Kolmas osa käsitleb mitmeid asutusi, ettevõtmisi ja tegelasi, kellel on olnud märkimisväärne roll meie põllumajanduse arengus. Sel eesmärgil on käsitletud ka kahe autorile lähedase linna – koolilinna Valga ja ülikoolilinna Tartu – ajalugu 19. sajandi algupoolel, esimest seal tegutsenud Liivimaa Maamõõdu- ja Revisjonikomisjoni ja teist Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi tõttu. Samuti on Tartul keskne roll kogu Baltimaade ja esijoones Eesti jaoks ülimalt innovatiivsete põllumajandusnäituste tõttu. Samasse konteksti sobib ka esimese eestlasest põllumajandusteadlase dr.phil Jakob Johnsoni elu ja esiletõusu põhjalik käsitlus, mis haakub teose alguosas toodud teise, samuti Viljandimaa pärisorisest talupojaperest esile kerkinud, kuid teist teed käinud mehe – mõisnik Mats Erdelli biograafiaga.
Neljas osa on pühendatud kahele eesti talurahva elu mõjutanud dramaatilisele teemale: viimasele suurele näljahädale aastatel 1867–1869 ja umbes samal ajal hoogustunud väljarändamisliikumisele ning selle käsitlemise ajaloole meie uurijate ja kirjameeste poolt.
Teose viimasesse ossa on lülitatud uurimused, mis püüavad erinevatest aspektidest iseloomustada Eesti 1919. aasta maaseaduse põhjal elluviidud maareformi põhjusi, eeldusi ja tulemusi, samuti laiemat tausta võrdluses teiste samaaegsete reformiriikidega. Analüüsitakse ka maareformi teostamise ajal ja järel sellele erinevate osapoolte antud hinnanguid. Ja lõpuks leiab käsitlemist maareformi üle elanud ja paigale jäänud baltisaksa põllumeeste saatus Eesti Vabariigis: vaadeldakse, mis sai neist, kellelt maa ära võeti.
Enamik esitatavatest uurimustest on juba varem trükivalgust näinud, kuid suur osa neist on ilmunud võõrkeeles või vähelevinud väljaannetes. Mõned avaldatavatest töödest ilmuvad aga laiendatud või täiendatud kujul, mõned mitme algse artikli põhjal kokku võetuna, mõned ka esmakordselt.
Teose lisas on ära toodud T. Rosenbergi kirjutiste bibliograafia ning ettekannete, esinemiste ja juhendatud tööde nimekiri.

9. raamat sarjast Õpetatud Eesti Seltsi kirjad

Hind: 13,00 EUR

Teema Eesti ajalugu alla viimati lisatud:

Loone Ots, Eesti riigipead,
Menu Kirjastus, 2012, hind: 5,00 eurot

Koostanud Jaan Kelder, Eesti rahareform 1992. Nelja mehe ettepanekust oma rahani,
Postimehe Kirjastus, 1997, hind: 6,00 eurot

Rein Järlik, Rahva tahte täideviijad,
20. Augusti Klubi, 2014, hind: 5,00 eurot

Madis Kivi, Eesti mehed läbi sõdade,
Ajakirjade Kirjastus, 2006, hind: 8,00 eurot

Hans Salm, Viie luure agent. Eesti luurajatest Teises maailmasõjas,
Maalehe Raamat, 2004, hind: 8,00 eurot

Lembit Odres, Vana armas Paldiski,
Maalehe Raamat, 2004, hind: 5,00 eurot

Aleksander Elango, Endel Laul, Allan Liim, Väino Sirk ; koostaja ja toimetaja Endel Laul, toimetaja Veronika Varik, Eesti kooli ajalugu. 2. köide, 1860. aastaist 1917. aastani,
Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2010, hind: 20,00 eurot

Ene Margit Tiit, Eesti rahvastik. Viis põlvkonda ja kümme loendust,
Statistikaamet, 2012, hind: 9,00 eurot

Koostanud Heino Arumäe, Tiit Arumäe, Jaan Tõnisson Eesti välispoliitikas 1917-1920. Dokumente ja materjale,
Jaan Tõnissoni Instituut, 1993, hind: 6,00 eurot

Toimetanud Enno Tammer, 10 aastat uut Eestit,
Tänapäev, 2001, hind: 6,00 eurot



Eesti ajalugu all on 3583 raamatut. Klõpsa siia, et näha täielikku loendit!