Teema: Eesti ajalugu
Pealkiri:
Läänemaa kalmistud I. Üldosa. Kullamaa kihelkonna kalmistudAutor(id): Koostanud Lembitu Tarang
Kirjastus: Kullamaa Kihelkonnamuuseum
Linn:
Aasta: 2011
Originaalkeel:
Lehekülgi: 95
Sari: Kullamaa Kihelkonnamuuseumi toimetised 2 1
Seisukord: normaalses korras raamat, seltsi templid sees
Mõõdud: 210 × 295 mm
Suurus: suures formaadis, pehmes köites
Sisu:
Raamatu üldosas kirjeldab arheoloog Mati Mandel kalmevorme ja matmiskombeid Läänemaal kiviajast muinasaja lõpuni. Ajaloolane Kalev Jaago tutvustab matusepaiku ja -kombeid 1227 kuni 1772. Käsitlust leiavad trapetsikujulised hauakivid, matused maakirikutesse, Haapsalu vanimad matusekohad ja luterlik matusekultuur sel perioodil. Kirjeldatakse Läänemaa kalmistute tüüpe, matusekombestikku 19 ja 20 sajandil.
Miks kaeti peeglid, kui surnu oli majas, kuhu visati surnupesemise vesi, mis pandi surnule kaasa ja miks peale matust kalmistult lahkudes tuli hobused kihutama ajada?
Üksikasjalisemalt käsitletakse Kullamaa kihelkonna kalmistuid. Kuna kalmistu inventeerimine annab meile ainult isiku nime ja ta haua asukoha, siis käesolevas raamatus lähtutakse personaaliast. Püütakse tutvustada siinsetele kalmistutele maetud kohalikule kogukonnale läbi aegade tähtsaid inimesi. Eraldi on välja toodud Vabadusristi kavalerid, kohalike koolide õpetajad, kirikuõpetajad ja köstrid, omavalitsustegelased alates mõisaajast. Kohalike mõisate omanikud, tuntud põllumehed, metsandustöötajad, kaupmehed, ettevõtjad, kultuuritegelased, kunstnikud,heliloojad, rahvalaulikud, arstid ja apteekrid – kõik nad on saanud lühikese iseloomustuse, sageli on toodud mõni huvitav seik nende elust.
Miks Sassi-Jaani põlistalust pärit Jüri Klaasseni, Maaülikooli rektori Mait Klaasseni vana-vanaisa hüüdnimi oli Joodik-Jüri, kuigi ta alkoholi suu sisse ei võtnud? Kelle juures Kaldapealse talus käis suviti külas peaminister Kaarel Eenpalu ja kuidas ta sinna sõitis? Kes kullamaalastest oli Konstantin Pätsi raviarst Jämejalas ja kes kudus Pätsile Siberisse kaasa soojad villased käpikud? Keda Kullamaa juurtega inimestest on Dalai-Laama nimetanud oma isiklikuks sõbraks? Kes oli mees, kes toimetas Lihulas ajalehte, sai 1938 aastal Eesti Wabariigi Valgetähe teenetemärgi ning 1950 aastal Nõukogude Liidu Stalini preemia?
Saame teada, et Sitakoti talus oli ka järeltulijaid peale Matsi. Nimelt näitab kirikuraamat, et 26. novembril 1692 ristiti Kullamaa kirikus Sitakoti Siimu poja Mardi ja ja tema naise Sitakoti Liiso laps Tiiu. Seega kalmistuinventuuri andmed on muutunud elavaks, me teame nüüd, kes on hauanumbrite ja nimede taga.
Käsitletakse veel kalmistute dendrofloorat, hauatähiseid ja hauakirjade tüüpe. Lisades on toodud mitmesuguseid matustega ja mälestamistega seotud dokumente. Raamat on asendamatu abivahend koduloo tutvustamisel ja kalmistuturismi korraldamisel.
Märksõnad:
Kullamaa kalmistu
Piirsalu vana kalmistu
Piirsalu uus kalmistu
Kuijõe kalmistu
Rehemäe kalmistu
kalmistud
kalmed
matmiskombestik
hauad
hauatähised
hauasambad
hauaplaadid
ühiskonnategelased
kultuuritegelased
kodulugu
Läänemaa
Kullamaa
Kullamaa kihelkond
Kullamaa Kihelkonnamuuseumi toimetised
Hind: -

Hetkel on otsas*
*Jäta enda
märge ootenimekirja, siis saame sulle eelisjärjekorras saata teavituse kui raamat on jälle saadaval.
Soovin teavitust raamatu saabumisel:
Läänemaa kalmistud I. Üldosa. Kullamaa kihelkonna kalmistud, Koostanud Lembitu Tarang, Kullamaa Kihelkonnamuuseum 2011Palun kontrolli üle punasega märgitud väljad
Vaikimisi me ei teavita raamatukogudest mahakantud, templitega ega keskmisest kulunumas seisukorras eksemplaridest. Kui siiski soovid nende kohta teavitust, siis lisa vastavatele ridadele linnukesed.
Ootenimekirja kandmine on ainult teavituse jaoks, kui raamat saabub poodi. Vormi täitmine ei pane sulle ostukohustust, sest osad väljaanded on haruldasemad kui teised, siis pole meil võimalik kuidagi ennustada täpset aega, millal raamat võib taas müügile tulla.
Teema
Eesti ajalugu alla viimati lisatud:
Mati Laur, Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710-1783),
Eesti Ajalooarhiiv, 2000, hind: 15,00 eurot
Eesti Riigiarhiiv; koostanud Heino Arumäe; dokumendid välja selgitanud ja tõlkinud Tiit Arumäe, Eesti ja Soome suhted 1920-1925. Dokumentide kogumik,
Umara, 1997, hind: 15,00 eurot
Ea Jansen, Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse,
Ilmamaa, 2004, hind: 18,00 eurot
koostanud ja toimetanud Marika Mägi, Eesti aastal 1200,
Argo, 2003, hind: 17,00 eurot
Eesti diviisi struktuur ja ohvitseride koosseis II maailmasõjas,
Eesti Riigikaitse Akadeemia Kirjastus, 1998, hind: 10,00 eurot
koostanud Jüri Kivimäe ja Lea Kõiv, Tallinn tules. Dokumente ja materjale Tallinna pommitamisest 9./10. märtsil 1944,
Tallinna Linnaarhiiv, 1997, hind: 6,00 eurot
Kristi Kukk, Väikerahvuste ajalookäsitluste genees ja narratiivid. Eesti võrdluses teiste Põhjala ja Baltikumi mittedominantsete rahvustega 19. sajandist kuni Teise maailmasõjani,
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, hind: 13,00 eurot
Heinrich Keim, Metsa vangis. Minevikuelamuste meenutusi,
Greif, 1997, hind: 4,50 eurot
Paul Vihalem, Eesti kodanluse üleminek saksa fašismi teenistusse,
Eesti Raamat, 1971, hind: 7,00 eurot
Bernard Kangro, Valev Uibopuu (toimetajad), Meie maa. Eesti sõnas ja pildis III. Kesk-Eesti,
Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1957, hind: 20,00 eurot
Eesti ajalugu all on 3532 raamatut. Klõpsa
siia, et näha täielikku loendit!