Teema: Ilukirjandus: eesti kirjandus
Pealkiri: Karu süda
Autor(id): Nikolai Baturin
Kujundaja: Jüri Kaarma


Kirjastus: Eesti Raamat
Linn: Tallinn
Aasta: 1989
Originaalkeel:
ISBN: 545000157
Lehekülgi: 496

Seisukord: pisut kulunud kaaned, sisu olemas ja korralik, pühendus sees

Mõõdud: 140 × 216 mm
Suurus: tavaformaadis, kõvade kaantega

Sisu:
#T318# RAAMAT ASUB LAOS, SAADAVAL 1-3 PÄEVA JOOKSUL. 085

Autori (s. 1936. A.) kolmas romaan, esitatud taigaküti mõttelise üheteistkümne peatusega teekonnana läbi aja, inim- ja ürgmaastiku otsimaks looduse südant, tõeslist elu- ja enesetunnetust. Samal ajal on see teekond katse vabaneda tsivilisatsiooni varjukülgedest, rabedaist inimsuhetest ning oma pahemast minast.



Raamatuarvustus meie raamatublogist:

Karu süda
Nikolai Baturin „Karu süda“.
Nikolai Baturin on mitmekülgne mees - Ta on sõitnud merd, töötanud Siberi geoloogiaekspeditsioonis, kirjutanud luulet, proosat, näidendeid, lavastanud, illustreerinud ja olnud viisteist aastat Siberis elukutseline kütt. Ja selles viimasest räägibki tema ilmselt kuulsaim teos (romaani põhjal on vändatud ka film) „Karu süda“.
Teose peategelane Niika (metsarahvas nimetab teda Nganassaaniks ehk inimeseks) üritab karmis põhjala looduses taasleida oma hinge, et seda enam mitte kaotada. Baturin visandab meie ette pildi elutargast ja kindlameelsest kütist, kes tunneb loodust nagu ei keegi teine. Tema teod on kütilikud, vahel mõistmatud. Selle põhjal kujunes mul arvamus, et Niika on enamat kui kütt; jah, tõepoolest, siis leiab ta kemmergu alt hunniku raamatuid ning tassib need endaga laande - aukartusest või teadmisjanust? Keegi kutsub Niikat laane-Platoniks. Kes ta siis õigupoolest on - kütt või filosoof? Eluviiside põhjal võiks öelda, et kütt, kuid lugeja noogutab teadjalikult ning ütleb, et ka filosoof. Tekst on nagu lugejale etteantud visand, mida viimane siis oma fantaasiaga lõpule viib. Seega pole teos tervikuna ei tekstis, autoris ega ka lugejas, Teos tekib teksti ja lugeja ühildumise tulemusena.

Teose lavaks on metsik Põhjamaa loodus, mille pildid meie ette selgelt manatakse. Looduskujutus on selles teoses ainus kindel, ühemõtteline ja vankumatu pilt; kõike muud - kõnelusi ja sündmusi - saab aga lahti mõtestada miljonil erineval viisil, kusjuures, jääb mulje, et loetu eriskummalisustele nime andmine on lugeja enda luulu, sest peategelane, kütt Niika- Nganassaan ei paista ise üldsegi märkavat fantastilisi kokkusattumusi. Näiteks, et nii teda jälitaval emakarul kui ka kõneoskamatul metsanaisel Emilil on valgelauk. Või fakt, et Emili on talviti unine, justkui talveunes nagu karud ja et pärast Emili sünnitamist kohtab Niika metsa vahel karupojaga Valgelauku. Need on lüngad, millele meie, lugejad üritame seletust anda.
Lugemise ajal aga võime kasutada oma kujutlusvõimet piiritult, seetõttu ei kõhelnud ma mitte, kui pidasin Emilit suurest armastusest ja metsamaagiast Niika jaoks inimeseks muutunud karuks. Tõde ei ole absoluutne. Ka kirjanduses. Näiteks W. Iser julgeb kirjandusteost võrrelda areeniga, kus lugeja ja autor mängivad ühist fantaasiamängu. . Pool teosest on loonud autor andes lugeja fantaasia ergutamiseks ja samaaegseks piiramiseks ette teatud piirid ja teemad, jättes samas paljudele küsimustele vastamata, järeldused ja põhjuse-tagajärje lugeja otsida. Selle peale ilmub areenile lugeja, kes on samaaegselt häiritud ja üllatunud teoses vastu tulevate lünkade tõttu. Kes on Niika ees rändav eessuuskleja? On ta Niika hallutsinatsioon, saatusejuht või keegi võõras? Kes on see Nganassaan, kellega Niika räägib, kes tal küttida käsib, kuid mitte tappa? Kas Niika on skisofreenik, sest koerad seda võõrast suitsetavat meest ei näe..? Need arusaamatused on kui stimulaator lugeja mõttekujutuse mehhanismile, mis automaatselt hakkab neid lünki autori eest või soovil täitma. Ja see pole mitte kirjandusteose poolikus, ebatäiuslikkus, viimistlematus. Ilmselt oleks "Karu süda" tundunud mulle ääretu paatos, kui kõik oleks lihtsastimõistetav olnud.

Laused kirjanduseteoses moodustavad lugeja jaoks ootuste-pettumuste meeldiva jada, meie huvi kasvab iga kord, kui oleme julgenud midagi eeldada, kuid selle asemel juhtub teose maailmas hoopis midagi muud. Näiteks kui Niika ajas mitu päe

Hind: 7,00 EUR

Teema Ilukirjandus: eesti kirjandus alla viimati lisatud:

Kaur Kender, Pangapettus,
Pegasus, 2002, hind: 10,00 eurot

Ira Lember, Fantastiline tüdruk. Fantastiline poiss. Musta kaarna küüsis,
Canopus, 2011, hind: 13,00 eurot

Aadu Hint, Tuuline rand IV,
Eesti Raamat, 1966, hind: 4,00 eurot

Oskar Luts, Kevade. Pildikesi koolipõlvest I ja II,
Perioodika, 1982, hind: 4,50 eurot

Jaan Kross, Keisri hull,
Eesti Raamat, 1978, hind: 9,00 eurot

Lennart Meri. Koostanud ja toimetanud Urmas Sutrop ning Mart Meri, Hõbevalge. Reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest. Eesti lugu,
Eesti Päevaleht, Akadeemia, 2008, hind: 12,00 eurot

Juhan Paju, Katkenud romaan,
Eesti Raamat, 1997, hind: 6,60 eurot

Risto Laur, Soodaranna saaga,
Risto Laur, 2019, hind: 13,00 eurot

Rein Põder, Laev,
Eesti Raamat, 2012, hind: 2,00 eurot

Liine Roos, Kirjad Kristoferile. See on päris lugu. Lugu sellest, kuidas elada edasi,
Eesti Raamat, 2019, hind: 5,00 eurot



Ilukirjandus: eesti kirjandus all on 4462 raamatut. Klõpsa siia, et näha täielikku loendit!