Teema: Folkloor ja etnograafia
Pealkiri: Lugusid materjalidest / Stories about materials. Studia Vernacula 4/2013
Autor(id): Tartu Ülikool, Viljandi Kultuuriakadeemia, rahvusliku käsitöö osakond; peatoimetaja ja eessõna: Priit-Kalev Parts, tegevtoimetaja Madis Rennu
Kujundaja: Kristjan Mändmaa, Moonika Maidre


Kirjastus: TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
Linn: Viljandi
Aasta: 2013
Originaalkeel:
ISBN: 9789985996478
Lehekülgi: 172
Sari: Studia Vernacula 2013/4

Seisukord: normaalses korras raamat

Mõõdud: 244x170
Suurus: tavaformaadist pisut suuremas formaadis, pehmete kaantega

Sisu:
RAAMAT ASUB LAOS, SAADAVAL 1-3 PÄEVA JOOKSUL. 229

2013. aastast hakkab Studia Vernacula ilmuma akadeemilise aasta-ajakirjana, mis sisaldab käsitöö ja käelise kultuuri alustekstide tõlkeid, uurimuslikke artikleid ning päevakajalisi juhtumiraporteid ja ülevaateid. Seekordse numbri pealkiri on Lugusid materjalidest.

Allpool ülevaade värske numbri sisust.
Ajakirja sissejuhatuses avavad toimetajad Priit-Kalev Parts, Madis Rennu ja Kristi Jõeste uuenenud väljaande tagamaid ning uurimisala. Vaadeldakse, millist kasu võiks Studia Vernacula tuua akadeemilise taustaga käsitööpraktikute ringile, milline on olnud senine sarja sisu, milliseid artikleid avaldatakse. Samuti püstitatakse siin mitmeid teoreetilisi küsimusi: millised on käsitööteaduse perspektiivid ja millised on peamised käeliste oskuste uurimise ja edasiandmise juures esile kerkivad probleemid.


Studia Vernacula 2013 põhimotiivi – lugusid materjalidest – avab tõlkeartikkel „Materjalid materiaalsuse vastu“ sotsiaalantropoloogia elavalt klassikult Tim Ingoldilt. Ingold kutsub üles tooma materiaalse kultuuri uuringutesse tagasi materjalid selle sõna vahetus tähenduses, mis neil on käsitöölistele ja tootjatele (vask, teras, puit, tekstiilid, värvid ja pigmendid jne). Ingold väidab, et inimesed, nagu kõik muudki olendid ja asjad „ujuvad materjalide ookeanis“. Asjade vorme sünnib ja neid sünnitatakse materjalide voolus ning need on ikka enam või vähem ajutised. Inimesed mängivad selles oma rolli koos teiste elusolenditega, kusjuures sageli võtavad nad üle teiste elusolendite vormimistöö jäänused või tulemused (vaha, siid, õlid, kiud jne). Sestap, väidab Ingold, saame objektidest, „asjadest“, rohkem teada siis, kui kõneleme nende materjalide konkreetsetest omadustest, mitte objektide materiaalsusest.


Monika Hint avab artiklis „Looduslik vorm: eseme ja vormikujunduse seos lamba sääreluust vilepilli näitel“ seoseid luu loodusliku vormi ja lõppsaaduse vahel, seda, kuidas looduslik vorm ja töötlemise tehnoloogia tingivad ja inspireerivad disainilahenduse tuletamise käiku. Tööd võimaldavad tõhustada nüüdisaegsed töövahendid ning hanke- ja töötlemisprotsesside otstarbekas korraldus. Hint rõhutab ka luumaterjali kasutamise eetilisi ja keskkondlikke aspekte: luutoorme täielikum ärakasutamine kujutab tema jaoks endast austusavaldust kõige elava vastu, selle majanduslik ja keskkonnakaitseline mõju seisneb maapiirkondade ettevõtluse rikastamises ja nn „põllumajanduse kõrvalsaadustele“ ehk sisuliselt jäätmetele rakenduse leidmises.

Alo Peebo ja Madis Rennu avavad artiklis „Maakivi ehitusmaterjalina: töötlemine ja kasutus“ maakivi kui ehitusmaterjali eetilist, esteetilist ja kultuurilist mõõdet. Rahvakeelne sõna „maakivi“ tähistab traditsioonilist ehitusmaterjali, mis geoloogilises mõttes hõlmab laia spektrit mandrijääga Eestisse kandunud tard- ja moondekivimeid. Maakivist ehitamine on alati olnud ja on kallis töö, kuna materjali transport, valimine, töötlemine ja paigaldamine nõuavad suurt vilumust. Kivilõhkumistehnikaist vaadeldakse artiklis lähemalt suurhaamriga ning kiilude abil lõhkumist. Autorid tõdevad, et tänapäeva kiviehituspraktikute seas valitsevad suured erimeelsused kohaste töövõtete osas, mis võib tuleneda asjaolust, et valdavalt on tegemist iseõppijatega.

Anu Pink võrdleb artiklis „Silmuskudumise põhivõte – kas aadlidaamide graatsia või talutüdrukute kiirus?“ silmuskudumise põhivõtteid. Anu Pink vaatleb seni minimaalse tähelepanu osaliseks saanud tehnoloogilist aspekti: mis tehnikaid on naised maailma eri paigus kudumiseks kasutanud ja milliseid teid pidi võisid Eestisse jõuda siin tuntud üleviskamisega kudumisliigutus ning hilisem sõrmeltkudumine. Autor leiab, et kudumisliigutuste uurimine ja nende võrdlemine annab selgema pildi Eesti mitmekesise kudumiskultuuri arengust ning võimalikest kultuurimõjutustest, tehes seega jõulise sissejuhatuse teema edasisse uurimisse.

Studia Vernacula 2013 ülevaadete rubriigis on esimene ülevaateartikkel „Soome palkehituse ajalugu“, milles Soome arhitektuuridoktor ja käsitööõpetaja Janne Jokelainen Seinäjoe Rakenduskõrgkoolist vaatleb Soome palkehituse ajalugu palkkonstruktsiooni arenguloo vaatenurgast. Jokelainen tõdeb, et kvaliteetseimat palkarhitektuuri Soomes on loodud, toetudes palgi kui ehitusmaterjali ja palkehituskonstruktsiooni tundmisele (1620–1810 kirikuehitus) ning nurgaliidete ja käsitöö väljendusjõule (19. sajandil lõpu kunstnikuvillad). Tänapäevase tööstusliku palkehituse arendustöö tulemusel on toodete kvaliteet märkimisväärselt paranenud, samal ajal on palk neis minetanud loodusliku materjali olemuse ja seetõttu oma väljendusjõu kaotanud.

Made Uus käsitleb loomanaha tarbematerjaliks töötlemise traditsioonilisi tehnoloogiaid artiklis ”Traditsioonilistest kodustest nahatöötlemise võtetest Eestis”. Naha töötlemine koosneb üldiselt kolmest põhiprotsessist: eeltööd (nülgimine, puhastamine), ettevalmistatud naha töötlemine parkainega ja viimistlusprotseduurid (pesemine, venitamine jne). Üksikasjalikumalt tutvustab autor erisuguseid parkimismeetodeid: taimparki, maarjasparki, jahuhapatisparki.

Liisa Kallam ja Liisa Tomasberg annavad artiklis „Taasavastamas turbakiudu“ lühiülevaate turbakiu kasutamisest tekstiilitoodete toormaterjalina Euroopas minevikus ja tänapäeval. Turbakiu eripärased omadused (suur niiskusimavus ja soojapidavus, antibakteriaalsus) suunavad seda kasutama just spetsiifiliste toodete valmistamiseks (nt raviotstarbelised tekstiilid). Autorid tõdevad, et turbakiu kasutamine õigustab end paremini viltmaterjalis ning pigem käsitöö kui tööstusliku tootmise puhul.

Liis Luhamaa tutvustab 2012. aasta juulis Vormsis toimunud kõrvenõgese (Urtica dioica) töötlemise töötuba. Nõgesekiud on väga vastupidav ja tugev materjal, mille kasutus on töötlemise keerukuse ja nõgeses sisalduva kiu vähesuse tõttu praeguseks hääbunud. Töötoas eraldati Eelike Virve juhendamisel taimedest kiudu toormenetluse teel. Autor tutvustab nõgesevarte laasimist, koorimist, keetmist leeliselahuses, kraasimis- ja ketramiskatsetusi. Töötoas tehti veel nõgesekoortest köit ja värviti nõgeselehtedega lõnga. Kangast ja omakedratud lõngajupikestest kooti raamidel ja telgedel näidislappe.

Külli Eichenbaum ja Kalle Eller käsitlevad artiklis „Suitsusaunade põlengutest ja nende ärahoidmisest“ suitsusaunade tuleohutust. Suitsusaunad ning neid puudutavad oskused ja teadmised on muutunud haruldaseks, samal ajal on aga võrokeste suitsusaunakombestik esitatud UNESCO maailma vaimse kultuuripärandi esindusnimistusse ning suitsusaunade kasutamine ja ehitamine on taas tõusuteel. Need kaks erisuunalist protsessi on tekitamas paradoksaalset olukorda, kus pärandit ei ohusta enam unustus, vaid tuli.

Studia Vernacula 2013. aasta numbri võtab kokku Ave Matsini ülevaade 16.−18. maini 2013. aastal Viljandis toimunud käsitöökonverentsist „Traditsioonilised kampsunid Läänemeremaades“. Konverentsil kõneldi sellest, milliseid kampsuneid on Läänemere-äärsetes maades ajaloolistelt kootud ja kuidas need peegeldavad meie ühist ajalugu.


Märksõnad:
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
Studia Vernacula
Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
eesti
käsitöö
disain
looduslikud materjalid
pärandtehnoloogia
luuesemed
vilepill
looduskivid
ehitus
silmuskudumine
kampsunid
nahk (materjal)
turvas
kõrvenõges
kiudained
suitsusaunad
tuleohutus
soome
palkehitised
puitarhitektuur
arhitektuuriajalugu
pärandkultuur
artiklikogumikud
magistritööd
katkendid

Hind: 15,00 EUR

Otsing autori järgi:

Olaf Prinits; Tartu Ülikool, Eesti koolimatemaatika ajalugu. 3. osa,
1994, hind: 5,00 eurot

Tartu Ülikool, eesti keele osakond; kokku seadnud Katrin Kern; harjutused koostanud Karin Kaljumägi, Katrin Kern, Kersti Lepajõe, Urve Pirso ja Maia Rõigas; toimetanud ja täiendanud Tiiu Erelt, Õigekirja ja vormiõpetuse harjutusi,
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011, hind: 8,00 eurot

Tartu Ülikooli Kliinikum; toimetanud Urmas Siigur ja Ene Ora, Labori käsiraamat. Ühendlabor (Ühendlabori käsiraamat II),
Tartu Ülikool, 2002, hind: 30,00 eurot

Tartu Ülikool, õigusteaduskond ; koostanud Jaan Sootak, Üliõpilastöö kirjutamine ja vormistamine. Juhend õigusteaduskonna üliõpilastele,
Juura, 2016, hind: 7,00 eurot

Eesti Looduseuurijate Selts, Tartu Ülikooli geoloogia osakond, Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut, Schola geologica IX. Aeg,
Eesti Looduseuurijate Selts, 2013, hind: 4,00 eurot

Reet Kasik ; Tartu Ülikool, eesti keele kateeder, Eesti keele tuletusõpetus 2. Verbituletus,
Tartu Riiklik Ülikool, 1990, hind: 3,50 eurot

Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut ; toimetaja [ja eessõna:] Andu Rämmer, Vaateid teelahkmelt,
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008, hind: 9,00 eurot

Tartu Ülikool, füüsilise geograafia kateeder; koostanud I. Arold, Mandrite ja ookeanide loodusgeograafia. Euroopa läänepoolmik. Abimaterjale loengukursuse juurde,
Tartu Riiklik Ülikool, 1992, hind: 14,00 eurot

Tartu Ülikooli pedagoogika osakond; toimetuskolleegium: Hasso Kukemelk ... jt., Kasvatus ja aated. Artiklite kogumik,
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001, hind: 8,00 eurot

Juta Sikk ; Tartu Ülikool, majandusteaduskond, rahvamajanduse instituut, Majandusmatemaatika ülesannete kogu,
Tartu Ülikool, 1997, hind: 4,00 eurot

Kadri Ugur. Juhendaja: Epp Lauk; Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond, Meediaõpetus põhikoolis. Tugimaterjale õpetajale. Magistritöö,
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, hind: 8,00 eurot

Teema Kultuur alla viimati lisatud:

editorial staff: Art Leete (editor-in-chief and foreword), Toivo Sikka, Ivi Tammaru, Pro ethnologia 6. Procedural work on artefacts,
Estonian National Museum, 1998, hind: 8,00 eurot

editorial staff: Art Leete (editor-in-chief and foreword), Toivo Sikka, Ivi Tammaru, Pro ethnologia 10. Arctic studies. 4, Cultural identity of arctic peoples,
Eesti Rahva Muuseum, 2000, hind: 8,00 eurot

editorial staff: Terje Anepaio (editor-in-chief), Tuuli Kaalep, Toivo Sikka, Pro ethnologia 13. Ethics in cultural studies,
Eesti Rahva Muuseum, 2002, hind: 8,00 eurot

Department of Estonian and Comparative Folklore, Department of Ethnology, University of Tartu; ed. by Owe Ronström & Ulf Palmenfelt, Memories and visions. Studies in folk culture IV,
Tartu University Press, 2005, hind: 8,00 eurot

Gertrud Neumann; Vorwort: Väino Rajangu, Das estnische Bildungswesen vor und nach der Wende. Ein Überblick aus geschichtlich-kultureller Sicht,
Tallinna Tehnikaülikool, 1999, hind: 8,00 eurot

Udo Uibo, Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid,
Tänapäev, 2014, hind: 18,00 eurot

Toimetanud: Rein Vill, Põlvamaa muistendid,
Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts, 2003, hind: 10,00 eurot

Ingrid Rüütel, Ene Margit Tiit, Pärimuskultuur Eestis - kellele ja milleks 1. osa,
TÜ Kirjastus, 2005, hind: 10,00 eurot

Toimetanud J. Linnus, Etnograafiamuuseumi aastaraamat XX. Ежегодник этнографического музея 20,
Eesti NSV Teaduste Akadeemia, 1965, hind: 8,00 eurot

Ullo Toomi, Eesti rahvatantsud,
Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, hind: 35,00 eurot



Kultuur all on 4916 raamatut. Klõpsa siia, et näha täielikku loendit!