Teema: Arhitektuur
Pealkiri: Eesti arhitektuuriajakiri MAJA suvi 2019
Autor(id): Peatoimetaja: Kaja Pae

Kirjastus: MTÜ Arhitektuurikirjastus
Linn:
Aasta: 2019
Originaalkeel:
Tõlkija: Marianne Jõgi, Kerli Linnat, Taavi Laanpere, Merle Karro-Kalberg
ISBN: 9771023074200
Lehekülgi: 112

Seisukord: heas korras uus raamat kirjastusest

Mõõdud: 285x215
Suurus: Pehmekaaneline

Sisu:
Selle raamatu saame teele panna keskmiselt 3-5 päeva jooksul peale raha laekumist meie arvele.

ARHITEKTUUR ON RUUMIKUNST

Vastuolu või mõistatuslikkuse peitumine kunstis on harjumuspärane, see on midagi, mida sealt otsime. See muudab teose kõnetavaks ja justkui elusaks – lahenduse otsimine jääb õhku, nii et teosele tekib ajaline mõõde. Kuidas on vastuoludega arhitektuuris? Kas ja kui palju võib arhitektuurses projektis lahendamata jätta? Avalikus ruumis sisaldub rida vastukäivaid soove ja huvisid, mille kooseksisteerimise võimalust avaliku ruumi projektid püüavad otsida. Vahel osutuvad vastuolud nii sügavaks, et kogu jõud kulub lepituse otsimisele ja otsade sidumisele ja ruumiloome loominguline külg jääb tagaplaanile. Praktilised küsimused nõuavad otsustamist ja lahendamist, detailirikkus röövib kogu tähelepanu.

Ometi võib see (näiliselt) lepitatud vastuoludega ruum, kus kõik on justkui õigesti ja ära lahendatud, muutuda igavaks ja uute vajaduste tuules kaotada ajakohasuse. Seda ilmestab ka väljend „igav põhjamaine avalik ruum“. Aga millepärast siis igav? Kas ratsionaliseerimine ei jõudnud lihtsalt seekord oma parima tulemuseni või on ratsionaliseerimisel alati minisugune ülejääk – mõistatuslikkus, vastasseisu lepitamatus, mida ratsionaliseerimise võrgusilmad ei püüa?
Olukorda tabav ja arhitektuurile kunsti mõõdet andev on see ülejääk arhitektuurses projektis mängu võtta ja anda talle vääriline roll. Uurides teravalt ümbritsevat ja vältides eelhoiakute võtmist, võib märgata vastuolude paljusust, mitmetahulisust. Ratsionaalsusega hoomamatut saab käsitleda ja esitada esteetiliselt, seda vahendab silmaga kogetav visuaalne maailm. Nii ei pea küsimust esteetikast mõistma kui midagi pealispindset või väheväelist, vaid vastupidi. Ning see, mida kogeme pelgalt pinnalisusena, ei rakenda esteetika täit potentsiaali. Esteetiline „mõtlemine“ on üks viise reaalsuse hoomamiseks. Kuna see on meeleliselt tajutav, võib see igaühte kõnetada, puudutades seeläbi kogu ühiskonda. Kui sageli võib see kunstiline kujund – vastuolu mittesalgamine – olla kõnetavam kui katse lahendada midagi ratsionaalselt?

Ehitatud arhitektuur teeb paratamatult otsuseid, et täita talle füüsiliselt seatud eesmärke – võimaldada, hõlbustada, kehastada, pakkuda varju… Kuid arhitektuuri loomist võib vaadelda ka kui küsimustele osutamist. Arhitektuuriajalugu tunneb küllaga projekte, mis joonistavad vastuolud või probleemid välja ja pakutav „lahendus“ on rohkem terane küsimusepüstitus kui vastus. Asi ei ole muidugi näiliste esteetiliselt esitavate vastuolude või ühildamatuste loomises või nende ihaldusväärseks muutmises. Küsimus on nende paratamatus olemasolus – nende kaudu esitub midagi tegelikkusest.

Seda vastasseisude kehastamise võimet, esteetilist osutust saab pidada arhitektuuri jõu allikaks – vastuolu esitamises võib olla rohkem mõju kui mõistatuse näilises lahendamises.


Peatoimetaja Kaja Pae
Juuli, 2019






ENG

Estonian Architectural Review MAJA: summer 2019 (97)

ARCHITECTURE IS ART OF SPACE

It is not only customary to view art as inherently concealing of conflict and enigma, it is something we purposefully look for in it. These qualities are often what bring a piece to life – conditioning the work as an unsolved problem establishes a temporal dimension and a perpetuating connection to the viewer. Yet, what about conflict in architecture? How many open ends can we design into an architectural project? Is there any room for them at all? Public space entails an array of contradicting objectives and intents. The aim of public space projects is to look for ways these can coexist. Occasionally, oppositions are so deeply rooted that atoning for them and tying loose ends overtakes the entire focus, neglecting the creative side of spatial design. Decisions over practical concerns nee

Hind: - Hetkel on otsas*

*Jäta enda märge ootenimekirja, siis saame sulle eelisjärjekorras saata teavituse kui raamat on jälle saadaval.

Teema Arhitektuur alla viimati lisatud:

Martina Padberg, Pariis. Kunst ja arhitektuur,
Koolibri, 2008, hind: 17,00 eurot

Koostanud: Dmitri Bruns, Valmi Kallion, Rasmus Kangropool, Tallinna arhitektuur,
Eesti Raamat, 1987, hind: 10,00 eurot

Helle Perens, Paekivi Eesti ehitistes II. Harju, Rapla ja Järva maakond,
Eesti Geoloogiakeskus, 2004, hind: 20,00 eurot

Toimetanud: L. Haljak, M. Kaiv ja V. Meigas, ENSV arhitektide almanahh 1946,
Teaduslik Kirjandus, 1946, hind: 18,00 eurot

koostajad: Tiina Rahkama, Galina Varlamova; tekst: Karin Hallas-Murula, Maria Tilk, Eesti Teaduste Akadeemia maja / Estonian Academy of Sciences Building,
Eesti Teaduste Akadeemia, 2015, hind: 5,00 eurot

Ehituskunst 1993/07. Estonian Architectural Review 1993/07,
Eesti Arhitektide Liit, 1993, hind: 5,00 eurot

Ehituskunst 1995/11. Estonian Architectural Review 1995/11,
Eesti Arhitektide Liit, 1995, hind: 5,00 eurot

Ehituskunst. Estonian Architectural Review 2003/36-37,
Eesti Arhitektide Liit, 2003, hind: 10,00 eurot

Ehituskunst 1995/12. Estonian Architectural Review 1995/12,
Eesti Arhitektide Liit, 1995, hind: 5,00 eurot

Ehituskunst 1995/13. Estonian Architectural Review 1995/13,
Eesti Arhitektide Liit, 1995, hind: 5,00 eurot



Arhitektuur all on 418 raamatut. Klõpsa siia, et näha täielikku loendit!