E. Martinson, Haakristi teenrid, 1962 Eesti Riiklik Kirjastus

RAAMAT ASUB LAOS, SAADAVAL 1-3 PÄEVA JOOKSUL.041 Pärast hitlerliku Saksamaa purustamist Teises maailmasõjas on üles kasvanud juba uus inimpõlv. Noorsugu saab saksa fašistide kuritegudest teada ajalooõpikute, kirjandusteoste ja kaasaegsete jutustuste kaudu. Kuid mööduvad veel mõned aastakümned;ja enam ei jää järele inimesi, kes on ise näinud või üle elanud fašismi õudusi. Jäävad järele ainult raamatud ja ürikud. Need jutustavad tulevastele põlvedele fašismi kuri­tegudest. Mitte kunagi varem polnud maailmas toimunud niisugust massilist inimeste hävitamist kui aastail, mil Euroopa köhale laskus haakristi vari. Koletislike kuritegude kordasaatmisel inimkonna vastu abistasid fašiste kodanlikud natsionalistid hitlerlaste poolt okupeeritud maadest. Nii oli see ka Baltimaades ja sealhulgas Eestis. Neid inimjätiseid polnud küll eriti palju, kuid ikkagi oli. Koos fašistidega sooritasid nad kuri­tegusid, mida Suurbritannia peasüüdistaja Nürnbergi protsessil Hartley Shawcross nimetas «niivõrd õudseiks, et ainuüksi nendele mõeldes ütleb kujutlus üles».1 Eestis tegutsesid natsionalistid ja fašistid alati käsikäes. Eriti selget tunnistust andsid sellest hitlerliku okupatsiooni aastad. Fašist Hjalmar Mäe valis oma nn. «omavalitsuse» koosseisu peaaegu eranditult eesti natsionaliste, kes teenisid kõige reaktsioonilisemaid jõude. Kodanliku armee kolonelid J. Soodla ja J. Maide, major A. Mere, kapten K. Lin­nas, kodanliku Eesti siseministeeriumi üks juhtivaid tegelasi O. Angelus, K. Pätsi saadik Pariisis O. õpik, kodanliku Eesti poliitilise politsei komissar E. Viks ja agent E. Mikson — säärased on eesti natsionalis­tide iseloomulikud tüübid, kes otsekohe pakkusid oma teeneid gestaa­polastele ja kelle käed on ohtralt määritud rahvaste verega. Eesti natsionalistid ja nende fašistlikud peremehed katsid vabariigi territooriumi okupatsiooniaastail tiheda koonduslaagrite, vanglate ja teiste gestaapo piinakambrite võrguga. Nemad võtsid aktiivselt osa rahulike elanike hävitamisest, rassistide inimsööjalike seaduste ellu­viimisest. Kartes vastutust oma kuritegude eest, põgenesid nad koos okupan­tidega ja pugesid varju erinevatesse riikidesse. Ajutiselt muu

Raamatu autoriks on E. Martinson kasutatud raamatud pealkirjaga Haakristi teenrid on raamat kirjastuselt Eesti Riiklik Kirjastus aastast 1962

mille on kirjutanud E. Martinson antud 1962 aasta raamat Haakristi teenrid on E. Martinson oluline teos, kasutatud raamatute hulgas. Siin saad osta uusi ja kasutatud raamatuid veebipoest vanaraamat.ee vaata ka uute ja vanade raamatute nimistut E. Martinson, Haakristi teenrid vanaraamat.ee raamatupood E. Martinson, Haakristi teenrid
vaata plaate reklaam
Raamatu otsing
raamatRaamat "Haakristi teenrid",
teema: Eesti ajalugu

Haakristi teenrid
Pealkiri: Haakristi teenrid
Autor(id): E. Martinson

Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus
Linn: Tallinn
Aasta: 1962
Originaalkeel:

ISBN:
Lehekülgi: 278


Seisukord: normaalses seisukorras raamat
Mõõdud: 135 × 205 mm
Suurus: tavaformaadis kõva kaanega


Sisu:
RAAMAT ASUB LAOS, SAADAVAL 1-3 PÄEVA JOOKSUL.041

Pärast hitlerliku Saksamaa purustamist Teises maailmasõjas on üles kasvanud juba uus inimpõlv. Noorsugu saab saksa fašistide kuritegudest teada ajalooõpikute, kirjandusteoste ja kaasaegsete jutustuste kaudu. Kuid mööduvad veel mõned aastakümned;ja enam ei jää järele inimesi, kes on ise näinud või üle elanud fašismi õudusi. Jäävad järele ainult raamatud ja ürikud. Need jutustavad tulevastele põlvedele fašismi kuri­tegudest. Mitte kunagi varem polnud maailmas toimunud niisugust massilist inimeste hävitamist kui aastail, mil Euroopa köhale laskus haakristi vari.


Koletislike kuritegude kordasaatmisel inimkonna vastu abistasid fašiste kodanlikud natsionalistid hitlerlaste poolt okupeeritud maadest. Nii oli see ka Baltimaades ja sealhulgas Eestis. Neid inimjätiseid polnud küll eriti palju, kuid ikkagi oli. Koos fašistidega sooritasid nad kuri­tegusid, mida Suurbritannia peasüüdistaja Nürnbergi protsessil Hartley Shawcross nimetas «niivõrd õudseiks, et ainuüksi nendele mõeldes ütleb kujutlus üles».1


Eestis tegutsesid natsionalistid ja fašistid alati käsikäes. Eriti selget tunnistust andsid sellest hitlerliku okupatsiooni aastad. Fašist Hjalmar Mäe valis oma nn. «omavalitsuse» koosseisu peaaegu eranditult eesti natsionaliste, kes teenisid kõige reaktsioonilisemaid jõude. Kodanliku armee kolonelid J. Soodla ja J. Maide, major A. Mere, kapten K. Lin­nas, kodanliku Eesti siseministeeriumi üks juhtivaid tegelasi O. Angelus, K. Pätsi saadik Pariisis O. õpik, kodanliku Eesti poliitilise politsei komissar E. Viks ja agent E. Mikson — säärased on eesti natsionalis­tide iseloomulikud tüübid, kes otsekohe pakkusid oma teeneid gestaa­polastele ja kelle käed on ohtralt määritud rahvaste verega.


Eesti natsionalistid ja nende fašistlikud peremehed katsid vabariigi territooriumi okupatsiooniaastail tiheda koonduslaagrite, vanglate ja teiste gestaapo piinakambrite võrguga. Nemad võtsid aktiivselt osa rahulike elanike hävitamisest, rassistide inimsööjalike seaduste ellu­viimisest.


Kartes vastutust oma kuritegude eest, põgenesid nad koos okupan­tidega ja pugesid varju erinevatesse riikidesse. Ajutiselt muutusid nad vaikseks. Hoidsid end peidus. Nad kartsid rahvaste viha. Ühed vaheta­sid oma nime nagu Mikson, teised peitsid end SS ooberfüüreri Soodla kombel Triesti, kolmandad põgenesid Viksi moodi kõige kaugemasse maailmanurka, neljandad püüdsid end Mere viisil raudteelasena näidata, viiendad (nagu Mäe ja Angelus) maandusid neutraalsetes maades, «kuuendad (nagu Laak ja Luitsalu) aga oskasid saada Kanada koda-kondsuse. Kuid sedamööda, kuidas Lääne-Saksamaal tugevnes fašistlike revanšistide jultunud hääl, hakkasid end liigutama ka eesti natsiona­listlikud sabarakud, kes olid pununud oma herilasepesad New Yorki ja Torontosse, Londonisse ja Stokholmi, Bonni, Göteborgi ja teistesse maailma linnadesse.


Olles teatud imperialistlike ringkondade ülalpidamisel, püüavad eesti natsionalistid näidata end «vabaduse eest võitlejatena», moodustavad iga liiki «nõukogusid» ja «komiteesid».


On teada, millega tegelavad need mitte kedagi esindavad «nõu­kogud» ja «komiteed»: nad on spionaaži ja diversiooni pesad. Pole ju saladus, et möödunud aastal olid Rootsi võimud sunnitud areteerima ühe nn. «Eesti valitsuse» «juhtiva tegelase» Heinrich Marki (selle nn. «valitsuse» ametlikuks asukohaks on Oslo). See tegelane tabati Stokholmis ja pandi vanglasse spionaaži eest ühe imperialistliku riigi käsuks.


Natsionalistliku emigratsiooni juhtide reeturipalet tõendasid veen­valt kohtuprotsessid fašistlike mõrvarite Mere, Gerretsi, Viigi, Juriste, Linnase ja Viksi üle. Need protsessid näitasid veel kord, kus on nende kuritegude allikad, mida sooritasid fašistid ja nende eesti natsionalisti­dest käsilased ajutiselt okupeeritud vabariigi pinnal. Niidid viivad Kalevi-Liivalt Leicesterisse, kus elab surmamõistetud timukas Mere, kes oli kuni viimase ajani, kuni Tallinnas toimunud kohtuprotsessini natsio­nalistliku organisatsiooni «Inglismaa Eestlaste Ühing» aseesimees. Inglise valitsus võttis Mere oma kaitse alla. Kuid arg mõrvar kardab oma majast välja tulla. Hirmust karistuse ees lõpetas oma elu enese­tapmisega SS oobersturmbannfüürer Harald Riipalu (samuti toimis ka Laak). Hirm sundis SS oobersturmbannfüüreri Alfons Rebase põgenema Inglismaalt ja pugema «Bonni tiiva» alla. Mõlemad SS oobersturmbann-füürerid olid (nagu kolmaski sellest verisest kolmikust — Mere) ikka sellesama reaktsioonilise «Inglismaa Eestlaste Ühingu» aseesimehed.


Kohtuprotsessid Mere, Gerretsi, Viigi, Juriste, Linnase ja Viksi üle näitasid, et fašistide ja nende eesti natsionalistidest käsilaste koletislike kuritegude niidid viivad Tartu fašistlikust koonduslaagrist Torontosse, kus elutsevad reaktsiooniliste organisatsioonide «Rahvusliku Välisvõitluse Nõukogu» ja «Balti Liit» ninamehed. Need niidid viivad Rootsi, kus on leidnud varjupaiga sellised gestaapolased nagu Viksi käealune — Leonid Laid (praegu üks «Eesti Rahvusfondi» tegelane. See fond koosneb pea­miselt endistest SS-lastest ja gestaapolastest), «sisedirektooriumi» juht — Heinrich Himmleri kambamees Oskar Angelus (pesitseb praegu nn. «Rootsi Eestlaste Esinduses», mis koosneb eranditult endistest aktiivse­test fašistide käsilastest, vapsidest ja SS-lastest), fašistlik mõrvar Lääne­maalt Ago Talvar (kuulub reaktsioonilisse organisatsiooni «Eesti Komitee», mis on astunud sidemeisse paljude imperialistlike maade luu­rega). Kohtuprotsessid Mere, Gerretsi, Viigi, Juriste, Linnase ja Viksi üle näitasid, et okupatsiooniaastail Eestis toime pandud kuritegude nii­did viivad Ameerika Ühendriikidesse, kuhu hiljuti üle kolis SS ooberiüürer Johannes Soodla, kus on leidnud varjupaiga sellised eesti rahva timukad, nagu Paide politseikomissar Felix-Vello Eelnurme, Tartu koon­duslaagri ülem Karl Linnas, nn. «Eesti Omavalitsuse» politsei ja «oma­kaitse» ülem gestaapo-kolonel Eduard Reissaar. Viimane etendab Ameerika eesti emigrantlikes organisatsioonides silmapaistvat osa. Seal, nn. «vaba maailma» peamises riigis jalutavad vabalt ringi paljud eesti natsionalistidest fašistlikud mõrvarid, kelle keskuseks kujuneb üha enam New York. Ka nemad pasundavad sellest, et nad «võitlevad vaba Eesti eest».


Kuid aitab! Rahvad teavad liiga hästi, mis tuleb välja sellest, kui rahu eest hakkavad «võitlema» gestaapolased ja SS-lased. Liiga kallist hinda on maksnud maailma ausad inimesed, sealhulgas ka eestlased, «vabaduse» eest Himmleri ja Mae, Rosenbergi ja Angeluse, Kalten-brunneri ja Mere, Eichmanni ja Viksi mõistes.


Selle kinnituseks on Eestimaa okupatsiooni sünged aastad, kuri­teod, mida siin panid toime hitlerlased eesti natsionalistide ja fašistide aktiivsel osavõtu!.


Inimesed peavad teadma nendest roimadest kõike, et mitte lasta neil korduda.



Märksõnad:
ajalugu
Teine maailmasõda, 1939-1945
Saksa okupatsioon
natsionaalsotsialism
poliitiline vägivald
inimsusvastased kuriteod
kvislingid
publitsistika
Teine maailmasõda, 1939-1945
Saksa okupatsioon
natsionaalsotsialism
poliitiline vägivald
inimsusvastased kuriteod
kvislingid
Eesti

Hind: 8,00 EUR
Otsing autori järgi:

E. Martinson (Martinson, Ernst = Murdmaa, Enn), Kirjandust koolile. II, Välismaa ilukirjandust ja reaal-ainelisi palasid algkooli V klassile, Töökool, 1929, hind: 3,00 eurot
Eesti Õpetajate Liit. Koostaja E. Martinson, Noorusmaa III, IV. Almanak, Eesti Õpetajate Liit, hind: 12,00 eurot
Ervin Martinson, A. Matsulevitš, Pruun katk. Dokumentide kogumik fašistide kuritegude kohta okupeeritud Eesti NSV territooriumil, Eesti Raamat, 1969, hind: 7,00 eurot
Harry Martinson, Klockrike teekond, Eesti Raamat, 2000, hind: 6,50 eurot
Helle Martinson ja Karl Martinson, Akadeemik Paul Kogerman, põlevkivikeemia rajaja Eestis, Valgus, 1981, hind: 3,00 eurot
Jaan Martinson, Kristina Šmigun-Vähi, Kristina, Menu Kirjastus, 2010, hind: 14,00 eurot
Koostanud Karl Lemmik ja E. Martinson, 12000, Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, hind: 7,00 eurot
Koostanud Karl Martinson, Trellide taga. Mälestusi ja dokumente Eesti kommunistide võitlusest kodanlikus vanglas, Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, hind: 13,00 eurot
Madis Martinson, Haapsalu kuurort, Eesti Raamat, 1975, hind: 2,50 eurot
Malle Laas, Kaja Leito, Andres Lukanok, Merike Martinson, Mall-Anne Riikjärv, Valentin Sander, Liina Sau, Maimu Tamme ja Karin Uibo, Lapse esmaabi ABC, Koge, 1995, hind: 2,00 eurot
Marianne Martinson, Õpiraskused. Kelle probleem? Kust otsida lahendusi?, Koolibri, 2010, hind: 11,00 eurot
Piret Joalaid, Heino Levald, Allan Martinson, Alo Merilo, Urmas Murre, Selle Mõtsar, Ainar Ruussaar, George Shabad, Mayday Estonia II. Aasta hiljem, Baltic News Service, 1995, hind: 3,00 eurot
teksti kirjutasid Anni Metstak, Kristo Notton, Martti Martinson, Marit Valge, Urmo Reitav, Noorte kaasamine ja osalus maakonnas, vallas ja linnas. Käsiraamat noorele, noortekogule, noortevolikogule, ametnikule, maakonna, kohaliku omavalitsuse juhile ja noorsootöötajale, Eesti Noorteühenduste Liit, 2012, hind: 8,00 eurot
väljaandja Eesti Õpetajate Liit; vastutav toimetaja E. Martinson, Noorusmaa 1927. Eesti noorsoo ajakiri. Teine aastakäik, Eesti Õpetajate Liit, 1927, hind: 12,00 eurot
Teema Eesti ajalugu alla viimati lisatud:

koostanud Esta Kullamaa; toimetanud Tiia Valdre; eessõna: Mihkel Rebane, Kiili Gümnaasiumi lugu, Eesti Keele Sihtasutus, 2008, hind: 13,00 eurot
Eesti tuletõrje ja tsiviilkaitse enne ja pärast Teise Maailmasõja algust. Pühendusteos, Kupar, 1995, hind: 9,00 eurot
Eesti riiklikud teenetemärgid. The Estonian state decorations. Les decorations nationales de lEstonie, SE & JS, 1998, hind: 20,00 eurot
koostajad Eha-Hilju Palm (tekst) ja Silvi Mandli (bibliograafia), Kus käiakse, sinna jäävad jäljed. 155 aastat Järvamaa Keskraamatukogu, Järvamaa Keskraamatukogu, 2014, hind: 10,00 eurot
koostajad Juhani Püttsepp ja Eha Järv ; tekste kirjutasid ja toimetasid Juhani Püttsepp, Eha Järv, Liina Espenberg, Studia rerum forestalium. Üheksakümmend aastat metsanduskõrgharidust, Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituut, 2010, hind: 10,00 eurot
Valter Ojakäär. Toimetanud Aime Kons, Sirp ja saksofon, Ilo, 2008, hind: 28,00 eurot
Aleksander Elango, Endel Laul, Allan Liim, Väino Sirk ; koostaja ja toimetaja Endel Laul, toimetaja Veronika Varik, Eesti kooli ajalugu. 2. köide, 1860. aastaist 1917. aastani, Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2010, hind: 20,00 eurot
Martin S. Kull. Toimetanud Valdek Kiiver, Elmar Ilp. Veri mu kätel, Eesti Ajalookirjastus, 2011, hind: 10,00 eurot
Toivo Kitvel, Arvo Lennart Vercamer, Põhjakotkad (2. osa), Külim, 2015, hind: 16,00 eurot
koostaja ja toimetaja Eve Pärnaste, Eesti Kongress siis ja praegu, Riigikantselei, SE & JS, 2000, hind: 17,00 eurot
Toimetanud Ants Salum; eessõna: Anzori Barkalaja, Viljandi Kultuurikolledž 50, Viljandi Kultuurikolledž, 2002, hind: 4,00 eurot
Heldur Palli ; Sisekaitseakadeemia, Eesti rahvastiku ajaloo lühiülevaade, Sisekaitseakadeemia, 1998, hind: 5,00 eurot
Marju Pehlak, Kambja kool - juured ja tänapäev, Kambja Ignatsi Jaagu Põhikool, 2007, hind: 7,00 eurot
koostanud E. Hion ; vestluses osalesid: K. Hallik, H. Roots, E. Leisson... jt., Ausalt ja avameelselt EKP Keskkomitee VIII pleenumist, Karotammest ja Käbinist, hinge harimatusest. Mõttevahetus Eesti Raadios, Perioodika, 1989, hind: 2,50 eurot
Armas Luige, Eesti tuletornid, Eesti Raamat, 1982, hind: 4,00 eurot
Armas Luige, Eesti tuletornid, Eesti Raamat, 1974, hind: 4,00 eurot
Pearu Kuusk, Nõukogude võimu lahingud Eesti vastupanuliikumisega. Banditismivastase Võitluse Osakond aastatel 1944-1947, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007, hind: 9,00 eurot
Raimo Pullat, Tallinna ajalugu. 1860-ndate aastateni, Eesti Raamat, 1976, hind: 4,00 eurot
Mare Kask, Eesti hümni, lipu ja vapi saamislugu, Maalehe Raamat, 2002, hind: 4,00 eurot
Koostanud Arkadi Molvõgin ja Jüri Selirand, Eesti muinasaarded. Ajutise näituse juht, Eesti NSV Teaduste Akadeemia, 1975, hind: 3,50 eurot
Konstantin Päts, Eesti riik II, Ilmamaa, 2001, hind: 6,00 eurot
Heini Tõnismägi, Ülekohtu toimikud, BNSi kirjastus, 1998, hind: 11,00 eurot
Viktor Niitsoo, Vastupanu 1955-1985, Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997, hind: 13,00 eurot
Jüri Kivimäe, Aivar Kriiska, Inna Põltsam, Aldur Vunk, Merelinn Pärnu, Pärnu Linnavalitsus, 1998, hind: 6,00 eurot
Mati Graf, Kalevipoja kojutulek 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta Suveräänsusdeklaratsioonini, Argo, 2008, hind: 13,00 eurot


Teema Eesti ajalugu all on 2367 raamatut, vaata täielikku loendit lähemalt selle lingi kaudu!

Vanaraamat  |   E-post   |   © vanaraamat, Biblio OÜ, 2008-2019 |   Biblio OÜ Lai valik uusi ja kasutatud raamatuid, noote ja vinüülplaate Tlf:(372) 734 1901