Eerik Kumari, Eesti NSV linnud, 1954 Eesti Riiklik Kirjastus

EESSÕNA Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei XIX kongressi direktiivid ning NLKP Keskkomitee 1953. a. septembripleenumi ja 1954. a. veebruari-märlsipleenumi otsused meie põllumai andus e edasise arendamise ning toiduainete ja laiatarbekaupade külluse loomise kohta seavad suuri ülesandeid kõigile meie maa teadlastele, sealhulgas ka zooloogidele. Need otsused on kindlaks aluseks ka ornitoloogilise töö arenemisele ja edasisele kasvule Nõukogude Liidus. Selle eriala teaduslike töötajate ülesandeks on viia linnuteadusliku uurimise teoreetiline tase maailmas esikohale ja välja selgitada ning majanduslikuks käsutamiseks kättesaadavaks teha kõik need varjatud reservid, mis peituvad kohalikus ünnustikus. Meie kodumaa arvurohke linnuriigi kaasatõmbamisel sotsialistliku ühiskonna inimese teenistusse seisab ees veel palju tööd. Fauna rekonstrueerimine juurdevõidetavail maa-aladel, uute kasulike linnuliikide sisse-ialumine ja inimese tahte järgi pesitsema kinnistamine, kohaliku linnusliku kasulike liikide isendite arvu suurendamine neile soodsate elutingimuste loomise teel, massiliselt esinevate vormide süsteemikindel uurimine nende arvukuse prognoosimiseks ja koostise valitsemiseks, väheuuritud ja puudulikult tuntud vormide süvendatud uurimine nende osatähtsuse hindamiseks inimesele — need on ainult osa suurtest ülesannete ringist, mille lahendamist ei saa teostada ilma ornitoloogide osavõtuta. Bioloogiliste meetodite väljatöötamine võitluseks kahjulike putukatega ja närilistega nõuab putuktoiduliste linnuliikide, kulliliste ja kakutiste bioloogia uurimist — ülesanne, mis on kiireloomuline ja mida me ei tohi edasi lükata. Lindude rände uurimine Eesti NSV territooriumil, samuti ka lindude parasi-toloogiline uurimine, millest eriti viimane on meil seni täiesti söödis, vajab oskuslikke töökäsi. Kõigi nende tööde edukas teostamine on aga võimalik ainult kohaliku linnusliku liigilise koostise, leviku ja eluviisi põhjaliku tundmise alusel. Eesti NSV tingimustes tundub enamik neist ülesannetest nii mõnelegi alles uudsena ja võõrana. Kodanliku korra väärarvamuste alusel käsitati metsikult elutsevat loomastikku ainult vähetähtsa jahisaagi allikana. Linnusliku tõ

Raamatu autoriks on Eerik Kumari kasutatud raamatud pealkirjaga Eesti NSV linnud on raamat kirjastuselt Eesti Riiklik Kirjastus aastast 1954

mille on kirjutanud Eerik Kumari antud 1954 aasta raamat Eesti NSV linnud on Eerik Kumari oluline teos, kasutatud raamatute hulgas. Siin saad osta uusi ja kasutatud raamatuid veebipoest vanaraamat.ee vaata ka uute ja vanade raamatute nimistut Eerik Kumari, Eesti NSV linnud vanaraamat.ee raamatupood Eerik Kumari, Eesti NSV linnud
vaata plaate reklaam
Raamatu otsing
raamatRaamat "Eesti NSV linnud",
teema: Määrajad

Eesti NSV linnud
Pealkiri: Eesti NSV linnud
Autor(id): Eerik Kumari

Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus
Linn: Tallinn
Aasta: 1954
Originaalkeel:

ISBN:
Lehekülgi: 414


Seisukord: kasutatud raamat, kaaned pisut kulunud ja määrdunud, sisu olemas ja loetav
Mõõdud: 175 × 265 mm
Suurus: suures formaadis, kõvade kaantega


Sisu:
EESSÕNA
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei XIX kongressi direktiivid ning NLKP Keskkomitee 1953. a. septembripleenumi ja 1954. a. veebruari-märlsipleenumi otsused meie põllumai andus e edasise arendamise ning toiduainete ja laiatarbekaupade külluse loomise kohta seavad suuri ülesandeid kõigile meie maa teadlastele, sealhulgas ka zooloogidele. Need otsused on kindlaks aluseks ka ornitoloogilise töö arenemisele ja edasisele kasvule Nõukogude Liidus. Selle eriala teaduslike töötajate ülesandeks on viia linnuteadusliku uurimise teoreetiline tase maailmas esikohale ja välja selgitada ning majanduslikuks käsutamiseks kättesaadavaks teha kõik need varjatud reservid, mis peituvad kohalikus ünnustikus.
Meie kodumaa arvurohke linnuriigi kaasatõmbamisel sotsialistliku ühiskonna inimese teenistusse seisab ees veel palju tööd. Fauna rekonstrueerimine juurdevõidetavail maa-aladel, uute kasulike linnuliikide sisse-ialumine ja inimese tahte järgi pesitsema kinnistamine, kohaliku linnusliku kasulike liikide isendite arvu suurendamine neile soodsate elutingimuste loomise teel, massiliselt esinevate vormide süsteemikindel uurimine nende arvukuse prognoosimiseks ja koostise valitsemiseks, väheuuritud ja puudulikult tuntud vormide süvendatud uurimine nende osatähtsuse hindamiseks inimesele — need on ainult osa suurtest ülesannete ringist, mille lahendamist ei saa teostada ilma ornitoloogide osavõtuta. Bioloogiliste meetodite väljatöötamine võitluseks kahjulike putukatega ja närilistega nõuab putuktoiduliste linnuliikide, kulliliste ja kakutiste bioloogia uurimist — ülesanne, mis on kiireloomuline ja mida me ei tohi edasi lükata. Lindude rände uurimine Eesti NSV territooriumil, samuti ka lindude parasi-toloogiline uurimine, millest eriti viimane on meil seni täiesti söödis, vajab oskuslikke töökäsi. Kõigi nende tööde edukas teostamine on aga võimalik ainult kohaliku linnusliku liigilise koostise, leviku ja eluviisi põhjaliku tundmise alusel.
Eesti NSV tingimustes tundub enamik neist ülesannetest nii mõnelegi alles uudsena ja võõrana. Kodanliku korra" väärarvamuste alusel käsitati metsikult elutsevat loomastikku ainult vähetähtsa jahisaagi allikana. Linnusliku tõeline osatähtsus iga maakoha looduse ja koos sellega ka inimese elus selgub meile õiges valguses alles laialdaste teaduslike uurimistööde tulemusena, mis on võimalikud üksnes sotsialistliku korra tingimustes. Sellepärast on vaja lindudele kui kohaliku looduse tähtsale koostisosale pöörata ka sellist tähelepanu, mida nad tegelikult väärivad.
Nagu teada, on viimaseks kokkuvõtteks eesti lindudest rohkem kui veerandsaja aasta eest (1927) ilmunud M. H arm s i «Eesti linnustik». See juba ammu müügilt lõppenud teos on tänapäeval tublisti vananenud. Kümme viimast nõukogude aastat on linnuteaduslikku uurimistööd Eesti NSV-s edasi viinud sellises ulatuses, mis kodanliku korra tingimustes oleks nõudnud aastakümneid.
Tarvidus ajakohase kokkuvõtte järele eesti lindudest on ilmne. Selle lünga täitmiseks on praegu viimane aeg, sest teadus ei saa edasi areneda, kui tema uuemaid tulemusi pole võimalik populariseerida. Oma ülesannetesse ei saa teadlikult suhtuda ka põllu-, metsa- ja jahimajanduse töötajad, kui nad ei tunne oma tegevusalal esinevaid linde. Kõrgemates õppeasutustes, koolides ja praktikute seas tuntakse pikemat aega suurt puudust Eesti NSV ala linde käsitleva raamatu järele, ja see puudus on muutumas isegi juba pidurdajaks lindude tundmaõppimisel ja uurimisel. Seda eriti nüüd, kus polütehnilise hariduse andmine kasvavale noorsoole on tunnustatud tähtsaks riiklikuks ülesandeks.
Kõigi nende nõuete rahuldamiseks ongi kirjutaiud «Eesti NSV linnud». Sellest tulenevalt on raamat vähem lakooniline määraja, kui just võimalikult täielikult kohalikke olusid peegeldav «väike fauna». Linde kirjeldavale süstemaatilisele osale eelneb üldosa, mis püüab anda ülevaate ornitoloogiliste uurimiste kaasaegsest seisust. Vajadus selle järele on rohkem kui ilmne, sest eestikeelses kirjanduses pole ainsatki teost, mis võimaldaks asjahuvilistel saada teatmeid ornitoloogilistest üldprobleemidest. Seoses sellega sisaldab üldosa tekst paljude üldbioloogiliste mõistete ja oskussõnade seletusi, mida tundmata pole võimalik lugeda ornitoloogilist kirjandust ega kirjeldada linde ja nende elu. Oskussõnade ja mõistete kiiremaks leidmiseks olgu tähelepanu juhitud raamatu lõpus leiduvale registrile.
Süstemaatilises osas esitatud andmed (liigi morfoloogiline kirjeldus, levik, ränne, bioloogia) on täiel määral saadud eesti lindude uurimisel. Määramistabelite koostamisel on lähtutud samuti originaalmaterjalist, võrreldes seda olemasolevate parimate määrajatega. On peaaegu ammendavalt läbi vaadatud Eesti NSV teaduslikud muuseumikogud, Eesti NSV ala käsitlev ornitoloogiline kirjandus, olemasolevad käsikirjade arhiivid, rea kohalike ornitoloogide ekskursioonipäevikud, ja nii saadud materjalile kir-jallkult või suuliselt lisa hangitud mitmetelt linnuteadlastelt. Eestikeelsete linnunimede osas on vajalikuks osutunud teostada mõningaid muudatusi. Varem tarvitusel olnud kirjakeelsed ja samuti rohkem levinud rahvapärased nimed on toodud sünonüümidena.
Lindude süsteemi ja venekeelsete linnunimede osas on üldiselt järgitud Nõukogude Liidu juhtivat ornitoloogi prof. G. P. Dementjevit (Moskva). Ladinakeelsete linnunimede osas on arvestatud ka NSV Liidu «Suure fauna» seni ilmunud lindudeköiteid. Enamtarvitatavad ladinakeelsed sünonüümid ja sellised, mida on sagedamini käsutatud Eesti NSV ala käsitlevas vanemas kirjanduses, on samuti esitatud.
Raamat võimaldab mahalastud ja prepareeritud lindude määramist ja iga liigi (välja arvatud eksikülalised) bioloogiaga tutvumist. Elusate lindude tundmaõppimiseks looduses, mis praktikute hulkadele on veelgi tähtsam, võiks käsutada eri raamatuna ilmunud «Eesti lindude välimäärajat» '.
Esitades nüüd «Eesti NSV linnud» lugejaskonnale, ei saa autor märkimata jätta väärtuslikku kaasabi, mida ta raamatu koostamisel on saanud oma kaastöötajatelt. Kõrgelt tuleb hinnata Eesti NSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudi zooloogiasektori kollektiivi aktiivset osavõttu käsikirja valminud osade järjekordsetest arutlustest ja korrektuurist, sealhulgas eriti . noorema teadusliku töötaja Loreida P õ d e r i kaasabi käsikirja kontrollimisel. Rida meie eriteadlasi, nende seas eriti G. Vilbaste ja Eesti NSV Riikliku Loodusteaduste Muuseumi töötaja A. Mank on oma seniavalda-mata andmeid tööks käsutada lubanud. Raamatu on originaalobjektide või parimate allikmaterjalide järgi hoolikalt illustreerinud Tartu Riikliku
Ülikooli zooloogia kateedri laborant A. Rõndin. Värvitahvlid selle teose jaoks on valmistanud kunstnik I. K a m d r o n. Neile kõigile kuulub autori täielik tunnustus. Fotod linnupesadest ja lindude elupaikadest pärinevad autorilt.
Erilist tänu võlgnen oma naisele Aino Kumarile, kes paljude aastate vältel minu väsimatu matkakaaslasena on aidanud koguda arvukaid originaalvaatlusi eesti lindudest, neid ja kirjanduslikke andmeid sisse kandnud ornitoloogilisse kartoteeki ja samuti ka raamatu kirjutamise protsessis olnud kirjutajale asendamatuks abiliseks.
Töötamine raamatuga toob kahtlemata ilmsiks vigu ja ebatäpsusi, mis vajavad parandamist. Nende teatamise eest on autor kõigile ka edaspidi tänulik. Kõik soovid raamatu kohta palun saata aadressil: Tartu, Aia tän. 21, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituut.


Tartu, jaanuar 1954. E. Kumari

Hind: 13,00 EUR
Otsing autori järgi:

Aino Kumari, Ahto Jõgi, Lindude rõngastamine Eesti NSV-s aastail 1956-1967. Die Vogelberingung in den Estnischen SSR in den Jahren 1956-1967. Кольцевание птиц в Эстонской ССР в 1956-1967 годах, Eesti NSV Teaduste Akadeemia, 1974, hind: 4,00 eurot
E. Kumari, Lindude laht, Valgus, 1966, hind: 6,00 eurot
E. Kumari, Looduskaitse, Valgus, 1973, hind: 8,00 eurot
E. Kumari, Looduskaitse minevikust ja tänapäevast, Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, hind: 2,00 eurot
E. Kumari, L.-M. Laasimer, V. Hang, Taimeriigi kaitsest Eesti NSV-s, Valgus, 1988, hind: 4,00 eurot
E. Kumari, V. Hang, A. Mäemets, O. Renno, Eesti loodusharulduste kaitseks, Valgus, 1975, hind: 3,20 eurot
Eerik Kumari, Lindude ränne, Valgus, 1975, hind: 3,00 eurot
Eerik Kumari, Matsalu – rahvusvahelise tähtsusega märgala, Valgus, 1985, hind: 11,00 eurot
Eerik Kumari, Kuidas vaadelda linde, Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, hind: 7,50 eurot
Eerik Kumari, Punane raamat, Valgus, 1982, hind: 7,00 eurot
Eerik Kumari, Ahja jõe ürgorg, Eesti Raamat, 1968, hind: 2,00 eurot
Eerik Kumari, Eesti lindude välimääraja, Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, hind: 8,00 eurot
Eesti NSV Teaduste Akadeemia, looduskaitse komisjon; toimetanud E. Varep; toimetuse kolleegium: E. Kumari, V. Maavara, V. Masing, H. Viiding, Eesti kaunis loodus, Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, hind: 10,00 eurot
Erik Kumari, Looduskaitse teatmik, Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, hind: 8,50 eurot
Toimetanud Eerik Kumari, Eesti meresaarte linnustik, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Loodusuurijate Selts, 1967, hind: 11,00 eurot
Toimetanud Eerik Kumari, Loodusuurijate Seltsi aastaraamat (54. osa), Loodusuurijate Selts, 1962, hind: 4,20 eurot
Toimetanud ja koostanud: E. Kumari, S. Onno, V. Paakspuu, O. Renno, Matsalu maastik ja linnud. Pühendatud Matsalu looduse teadusliku uurimistöö 100. aastapäevale, Valgus, 1973, hind: 7,00 eurot
Toimetanud: Eerik Kumari, Lääne-eesti rannikualade loodus, Valgus, 1970, hind: 7,00 eurot
Toimetanud: Eerik Kumari, Lindude käitumine, Valgus, 1978, hind: 9,50 eurot
Toimetanud: Eerik Kumari, Linde kahel pool Soome lahte. Lintuja Suomenlahden kahdella puolella. III Eesti-Soome ornitoloogide päeva tööd, Valgus, 1970, hind: 10,00 eurot
Teema Määrajad alla viimati lisatud:

Mauri Korhonen, Tunne seeni, Varrak, 2007, hind: 15,00 eurot
Jaan Viidalepp, Liblikate määraja, Valgus, 1971, hind: 11,50 eurot
Koostanud: Karl Eichvald, M. Kask, L. Laasimer, Erast Parmasto, Silvia Talts, H. Tuvikene, A. Vaga, E. Varep, Linda Viljasoo, Albert Üksip; Toimetanud: M. Kask, A. Vaga, Eesti taimede määraja. Abiraamat sõnajalg-, paljasseemne- ja katteseemnetaimede tundmaõppimiseks, Valgus, 1966, hind: 16,00 eurot
Koostanud: Vilma Kuusk, Taimede välimääraja. Käsiraamat kõrgemate taimede tundmaõppimiseks, Valgus, 1972, hind: 4,50 eurot
Thea Normet, Mürgiseid taimi meie ümber. Mis on mürktaimed, Maalehe Raamat, 2004, hind: 14,00 eurot
Rein Kuresoo, Hendrik Relve, Indrek Rohtmets (koostajad), Eesti elusloodus. Kodumaa looduse teejuht, Varrak, 2001, hind: 28,00 eurot
Kuulo Kalamees, L. Järva, T. Leisner, Ain Raitviir, Erast Parmasto, U. Kalamees. Koostanud Kuulo Kalamees, Seened (välimääraja), Valgus, 1966, hind: 9,00 eurot
V. Kuusk, Umbrohud ja prahitaimed, Valgus, 1984, hind: 6,00 eurot
Ann Marvet, Väike metsamarjaraamat. Eesti 38 tuntumat metsamarjataime, Maalehe Raamat, 2006, hind: 7,00 eurot
Koostanud Õie Jaagomäe, Seenenäitus, Eesti NVS Kultuuriministeerium, 1976, hind: 4,00 eurot
Endel Edula, Koduümbruse linnud, Valgus, 2003, hind: 6,50 eurot
Kuulo Kalamees (koostaja), Meie seeni, Valgus, 1969, hind: 4,50 eurot
Krista Kaur, Urmas Laansoo ja Taimi Puusepp, Mürgised taimed õues ja toas, Varrak, 2010, hind: 16,00 eurot
Ploomisordid, Eesti Põllumajanduse Infokeskus, 1991, hind: 2,00 eurot
L. Issako, Maitsetaimed, Valgus, 1977, hind: 2,00 eurot
Harald Nielsen, Mürktaimed. Eristamine, toime, ajalugu, Valgus, 1990, hind: 3,50 eurot
E. Pärsim, Eestis kasvavate liblikõieliste mügarbakterid_, Valgus, 1969, hind: 8,00 eurot
Juhan Aul, Harry Ling, Kalju Paaver, Eesti NSV imetajad, Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, hind: 14,00 eurot
Lemming Rootsmäe, Heinrich Veromann, Eesti laululinnud. Käsiraamat, Valgus, 1974, hind: 6,60 eurot
H.-E. Rebassoo, H. Viires, Kaitskem kauneid taimi!, Valgus, 1981, hind: 2,50 eurot
H. Kivi, K. Kivi, Aiakultuuride haiguste määraja, Valgus, 1976, hind: 3,00 eurot
L. Järva, Kuulo Kalamees, U. Kalamees, T. Nikolajeva, Erast Parmasto, Ain Raitviir, Juhend makroseente kogumiseks ja määramiseks, Eesti NSV Teaduste Akadeemia, 1963, hind: 7,00 eurot
Kalju Kask ja Jaan Kivistik, Puuviljad ja marjad Eestis, Ilo, 2005, hind: 9,00 eurot
Eerik Kumari, Punane raamat, Valgus, 1982, hind: 7,00 eurot
Владимир Новак, Атлас насекомых вредителей лесных пород, Государственное сельскохозяйственное издательство, 1974, hind: 5,00 eurot


Teema Määrajad all on 155 raamatut, vaata täielikku loendit lähemalt selle lingi kaudu!

Vanaraamat  |   E-post   |   © vanaraamat, Biblio OÜ, 2008-2019 |   Biblio OÜ Lai valik uusi ja kasutatud raamatuid, noote ja vinüülplaate Tlf:(372) 734 1901