, Eestlane ja tema isand. Talupoegade majandusliku olukorra ja nende seisundi valgustamiseks eestimaal. Kirjutanud keegi, kes pole eestlane ega tema isand, 1959 Eesti Riiklik Kirjastus

RAAMAT ASUB LAOS, SAADAVAL 1-3 PÄEVA JOOKSUL. 009 Autor tunnistab kohe alguses, et ta pole üldse põllumees, järelikult ei taipa midagi põllupidamisest, kuid siiski, võidaks ütelda, võtab ta endale õiguse kirjutada põllumajanduslikest oludest Eestimaal. Kuidas seda seletada? Ta mõtles evangeeliumi sõnadele: «Kui ükski tõde ei kuuluta, siis hakkavad kivid kisendama,» ja et keegi neist, kes peaks kutsutud olema, seda ei taha teha, tundis ta end moraalselt kohustatud olevat kirjeldama Eestimaa kubermangu vaeste talupoegade olukorda nende isandate poolt loodud seaduste all nii hästi kui tal seda oli võimalik teha ilma poliitilis-majanduslike teadmisteta ja tegelike põllumeeste abita ning näitama seda olukorda tema tõelisel kujul ja õiges valguses neile, kes kalduvad arvama, et vabadus, mida 1816. aastast saadik käsutavad Eestimaa talupojad, on neile õnnistuseks olnud. Tema teos tahab tõestada, et too aadlik ei liialdanud, kes ütles, et «alles talupoegade vabastamisega on aadel maa täielikult vallutanud». Seesama vabadus ongi, mis talupoegi ajab välja rändama Euroopa idapoolsele äärele lootuses sel teel pääseda oma armetust olukorrast. Autor kavatseb oma tööga (mida ta ei pea nii kõlbmatuks, et see mingit vastust ei vääri), esile kutsuda õiendusi ja vastuvaidlusi, millega, kui need tulevad asjatundlikelt ja õiglastelt isikutelt, võib tõde ainult võita. Eestimaal tuntakse ülisuurt hirmu avalikkuse ees; teiste seisuste suhtes on aadel endassesulgunud kastina ülimal määral kinnine. See on maksev eriti maapäevadel toimuvate arutluste kohta, ja sellepärast seisti vastu ka sellele algatusele, kui aastaid tagasi mõned Eestimaa Kirjanduse Seltsi liikmed tegid ettepaneku ning avaldasid valmisolekut kubermangu statistika koostamiseks, mida valitsus vägagi soovib ja milleks ta otseselt on üles kutsunud igas kubermangus õpetlasi; tolleaegne tsiviilkuberner ei andnud selleks ka materjale välja. Niisuguse salatsemise juures ei ole oodatagi, et teadusliku töö tegijad saaksid üldsuse huvides tutvuda vajalike dokumentidega. Allikad, mida autor oma töö juures on saanud kasutada, on kolm talurahvaseadust aastatest 1805, 1816 ja 1856 ja parun R. Uexkülli «Eestimaa rü

Raamatu autoriks on kasutatud raamatud pealkirjaga Eestlane ja tema isand. Talupoegade majandusliku olukorra ja nende seisundi valgustamiseks eestimaal. Kirjutanud keegi, kes pole eestlane ega tema isand on raamat kirjastuselt Eesti Riiklik Kirjastus aastast 1959

mille on kirjutanud antud 1959 aasta raamat Eestlane ja tema isand. Talupoegade majandusliku olukorra ja nende seisundi valgustamiseks eestimaal. Kirjutanud keegi, kes pole eestlane ega tema isand on oluline teos, kasutatud raamatute hulgas. Siin saad osta uusi ja kasutatud raamatuid veebipoest vanaraamat.ee vaata ka uute ja vanade raamatute nimistut , Eestlane ja tema isand. Talupoegade majandusliku olukorra ja nende seisundi valgustamiseks eestimaal. Kirjutanud keegi, kes pole eestlane ega tema isand vanaraamat.ee raamatupood , Eestlane ja tema isand. Talupoegade majandusliku olukorra ja nende seisundi valgustamiseks eestimaal. Kirjutanud keegi, kes pole eestlane ega tema isand
vaata plaate reklaam
Raamatu otsing
raamatRaamat "Eestlane ja tema isand. Talupoegade majandusliku olukorra ja nende seisundi valgustamiseks eestimaal. Kirjutanud keegi, kes pole eestlane ega tema isand",
teema: Eesti ajalugu

Eestlane ja tema isand. Talupoegade majandusliku olukorra ja nende seisundi valgustamiseks eestimaal. Kirjutanud keegi, kes pole eestlane ega tema isand
Pealkiri: Eestlane ja tema isand. Talupoegade majandusliku olukorra ja nende seisundi valgustamiseks eestimaal. Kirjutanud keegi, kes pole eestlane ega tema isand
Autor(id):

Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus
Linn: Tallinn
Aasta: 1959
Originaalkeel: saksa keel
Tõlkija: P. Sillaots
ISBN:
Lehekülgi: 176


Seisukord: kohati kulunud nurgad, sisu olemas ja korras
Mõõdud: 147 × 227 mm
Suurus: tavaformaadis, kõvade kaantega


Sisu:
RAAMAT ASUB LAOS, SAADAVAL 1-3 PÄEVA JOOKSUL. 009

Autor tunnistab kohe alguses, et ta pole üldse põllumees, järelikult ei taipa midagi põllupidamisest, kuid siiski, võidaks ütelda, võtab ta endale õiguse kirjutada põllumajanduslikest oludest Eestimaal. Kuidas seda seletada? Ta mõtles evangeeliumi sõnadele: «Kui ükski tõde ei kuuluta, siis hakkavad kivid kisendama,» ja et keegi neist, kes peaks kutsutud olema, seda ei taha teha, tundis ta end moraalselt kohustatud olevat kirjeldama Eestimaa kubermangu vaeste talupoegade olukorda nende isandate poolt loodud seaduste all nii hästi kui tal seda oli võimalik teha ilma poliitilis-majanduslike teadmisteta ja tegelike põllumeeste abita ning näitama seda olukorda tema tõelisel kujul ja õiges valguses neile, kes kalduvad arvama, et vabadus, mida 1816. aastast saadik käsutavad Eestimaa talupojad, on neile õnnistuseks olnud. Tema teos tahab tõestada, et too aadlik ei liialdanud, kes ütles, et «alles talupoegade vabastamisega on aadel maa täielikult vallutanud». Seesama vabadus ongi, mis talupoegi ajab välja rändama Euroopa idapoolsele äärele lootuses sel teel pääseda oma armetust olukorrast.
Autor kavatseb oma tööga (mida ta ei pea nii kõlbmatuks, et see mingit vastust ei vääri), esile kutsuda õiendusi ja vastuvaidlusi, millega, kui need tulevad asjatundlikelt ja õiglastelt isikutelt, võib tõde ainult võita. Eestimaal tuntakse ülisuurt hirmu avalikkuse ees; teiste seisuste suhtes on aadel endassesulgunud kastina ülimal määral kinnine. See on maksev eriti maapäevadel toimuvate arutluste kohta, ja sellepärast seisti vastu ka sellele algatusele, kui aastaid tagasi mõned Eestimaa Kirjanduse Seltsi liikmed tegid ettepaneku ning avaldasid valmisolekut kubermangu statistika koostamiseks, mida valitsus vägagi soovib ja milleks ta otseselt on üles kutsunud igas kubermangus õpetlasi; tolleaegne tsiviilkuberner ei andnud selleks ka materjale välja. Niisuguse salatsemise juures ei ole oodatagi, et teadusliku töö tegijad saaksid üldsuse huvides tutvuda vajalike dokumentidega. Allikad, mida autor oma töö juures on saanud kasutada, on kolm talurahvaseadust aastatest 1805, 1816 ja 1856 ja parun R. Uexkülli «Eestimaa rüütlimõisate nimestik, Tallinn 1853»; peale selle sattus juhuslikult lühemaks ajaks tema kätte ainult aadli jaoks käsikirjana trükitud «1848. a. maapäeva poolt valitud komisjoni ette-
panekud talurahva olukorra reguleerimiseks ja kindlaksmäärami-seks Eestimaal» ehk «Seaduseraamatu kavand Eestimaa jaoks, välja töötatud Eestimaa rüütelkonna poolt 1849. a.». Niisama ootamatult sai ta oma käsutusse käesolevale tööle lisatud ärakir-jad dokumentidest: A. «Vakuraamat», B. «Tööpäevade jaotus nädalas», C. «Erinimestik» 1805. aastast ning D. «Üldised korraldused» ja F. «Rendi põhialus», mis tuginevad 1856. a. seadusele. Nii vakuraamat A ühes oma lisadega B ja C kui ka «Üldised korraldused» sinna juurde kuuluva «rendi põhialusega» 1859. aastast on pärit ühest ning samast mõisast ja käivad selle küla ja talupere kohta.
Lõpuks märgib autor, et tema töö on kirjutatud enne 1861. aasta 19. veebruari (3. märtsi), seega enne talurahva vabastamist Venemaal.

Sissejuhatus ja kommentaarid: Juhan Kahk

Märksõnad:
Eesti ajalugu

Hind: 10,00 EUR
Teema Eesti ajalugu alla viimati lisatud:

Herbert Lindmäe, 1941. aasta sõjasuvi Tartumaal, Tartu Ülikool, 1992, hind: 8,00 eurot
Armas Luige, Eesti tuletornid, Eesti Raamat, 1974, hind: 4,00 eurot
Berta Mändla, Hällist hauani... Mälestused, 1996, hind: 4,50 eurot
Koostanud ja toimetanud: Kalev Raave, Halliste kirik. Anno Domini 1990, 1990, hind: 2,00 eurot
Koostanud David Vseviov Toimetanud D. Vseviov, Tallinna taastamine 1944-1950. Dokumente ja materjale, Eesti Raamat, 1984, hind: 8,00 eurot
Koostanud Raul Juursoo, Sada aastat Tallinna trammi. 1888 - 1988, Eesti Raamat, 1988, hind: 7,50 eurot
Koostanud Arkadi Molvõgin ja Jüri Selirand, Eesti muinasaarded. Ajutise näituse juht, Eesti NSV Teaduste Akadeemia, 1975, hind: 3,50 eurot
L. Abori, H. Arman jne (toimetajad), Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, hind: 15,00 eurot
Jüri Selirand, Esivanemate kalmeküngastel, Eesti Raamat, 1967, hind: 3,00 eurot
koostaja ja tegevtoimetaja Tõnis Liibek, registrid Lauri Suurmaa, eessõna Jaak Aaviksoo, Tallinna Tehnikaülikool 1918-2018, TTÜ Kirjastus, 2018, hind: 45,00 eurot
Koostanud ja toimetanud Kaido Liiva, Uus algus. Meenutusi Eesti politsei taasloomisest, Politseiamet, 2001, hind: 9,00 eurot
Mare Kask, Eesti hümni, lipu ja vapi saamislugu, Maalehe Raamat, 2002, hind: 6,50 eurot
koostajad: Kaljo Kiili, Andu Tõrva, Kokora kandi lugu, Seitung, 2016, hind: 4,00 eurot
Kleio. Ajaloo ajakiri 1996/1, Tartu Ülikooli Kirjastus, 1996, hind: 6,00 eurot
Kleio. Ajaloo ajakiri 1992/5-6, Tartu Ülikooli Kirjastus, 1992, hind: 6,00 eurot
Kleio. Ajaloo ajakiri 1993/8, Tartu Ülikooli Kirjastus, 1993, hind: 6,00 eurot
Numbri koostaja: professor Tiit Rosenberg, Kleio. Ajaloo ajakiri 1996/2 (16), Tartu Ülikooli Kirjastus, 1996, hind: 6,00 eurot
Nõmme Gümnaasium 70, Nõmme Gümnaasium, 1999, hind: 8,00 eurot
Olaf Kuuli, Eesti ajaloo kirjutamisest Stalini ja Hruštšovi ajal, O. Kuuli, 2008, hind: 6,00 eurot
Otu Ibius, Ühe tööstusharu ajaloost [piiritusetööstus], Eesti Raamat, 1977, hind: 7,00 eurot
Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu Toiduainete Tööstuse Valitsus, Tartu Õlletehase tooted (kataloog). Продукция Тартуского пивоваренного завода, Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu, 1962, hind: 4,80 eurot
Heino Pedusaar, Tardunud helide maailm. Tema isand hääl, Koolibri, 2007, hind: 16,00 eurot
Koostanud Karl Lemmik ja E. Martinson, 12000, Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, hind: 6,00 eurot
Kopl Jokton, koostanud Movša Michelson, Juutide ajaloost Eestis, 1992, hind: 3,00 eurot
Evald Tõnisson, Linnamäed ja maalinnad, Eesti Raamat, 1966, hind: 4,00 eurot


Teema Eesti ajalugu all on 2467 raamatut, vaata täielikku loendit lähemalt selle lingi kaudu!

Vanaraamat  |   E-post   |   © vanaraamat, Biblio OÜ, 2008-2020 |   Biblio OÜ Lai valik uusi ja kasutatud raamatuid, noote ja vinüülplaate Tlf:(372) 734 1901