Pealkiri:
Perekonna, eraomanduse ja riigi tekkimine
Autor(id): Friedrich Engels
Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus
Linn: Tallinn
Aasta: 1958
Originaalkeel:
ISBN:
Lehekülgi: 171
Seisukord: normaalses korras raamat
Mõõdud: 137 × 208 mm
Suurus: tavaformaadis, kõvade kaantega
Sisu:
#01#RAAMAT ASUB LAOS, SAADAVAL 1-3 PÄEVA JOOKSUL/ 07
Raamat annab ülevaate perekonna ajaloolisest kujunemisest ja selle käsitustest eri uurijatel.
Sisukord:
Eessõna esimesele trükile aastast 1884
Eessõna neljandale trükile aastast 1891
PEREKONNA, ERAOMANDUSE JA RIIGI TEKKIMINE
I Esiajaloolised kultuuriastmed
- I Metslus
- II Barbaarsus
II Perekond
III Irokeesi sugukond
IV Kreeka sugukond
V Ateena riigi tekkimine
VI Sugukond ja riik Roomas
VII Sugukond keltide ja germaanlaste juures
VIII Riigi kujunemine germaanlastel
IX Barbaarsus ja tsivilisatsioon
Tähtsamate nimede register
Kuuekümnendate /1860-ndate/ aastate alguseni ei saanud mingisugusest perekonna ajaloost juttugi olla. Ajalooteadus oli sel alal veel täiesti viie Moosese raamatu mõju all. Seal üksikasjalisemalt kui kuskil mujal kujutatud patriarhaalset perekonnavormi peeti ilma pikemata mitte ainult kõige vanemaks vormiks, vaid seda - maha arvatud mitmenaisepidamine - samastati ka tänapäeva kodanliku perekonnaga, nii et perekond poleks seega õieti üldse läbi teinud mingisugust ajaloolist arenemist; parimal juhul nõustuti, et ürgajal võis esineda mingi suguliste vahekordade korraldamatuse ajajärk. - Muidugi tunti peale üksikabielu ka idamaist mitmenaisepidamist ja India-Tiibeti mitmemehepidamist; kuid neid kolme vormi ei olnud võimalik ajaloolisse järjekorda seada ja nad figureerisid seoseta üksteise kõrval. Et üksikuil vana ajaloo rahvastel kui ka mõnedel veel esinevail metslasrahvastel ei arvestatud põlvnemist isast, vaid emast, et naisjoont loeti seega ainukehtivaks; et paljudel tänapäeva rahvastel on abielu keelatud teatud suuremate, tol ajal veel mitte lähemalt uuritud rühmade piires, ja et seda kommet leidub kõigis maailmajagudes - need tõsiasjad olid küll tuntud ja nende kohta koguti ikka rohkem näiteid. Aga nendega ei osatud midagi peale hakata.... Perekonna ajaloo uurimine algab aastast 1861, Bachofeni teose «Emaõigus» ilmumisest.
Friedrich Engels
Raamat annab ülevaate perekonna ajaloolisest kujunemisest ja selle käsitustest eri uurijatel.
Sisukord:
Eessõna esimesele trükile aastast 1884
Eessõna neljandale trükile aastast 1891
PEREKONNA, ERAOMANDUSE JA RIIGI TEKKIMINE
I Esiajaloolised kultuuriastmed
- I Metslus
- II Barbaarsus
II Perekond
III Irokeesi sugukond
IV Kreeka sugukond
V Ateena riigi tekkimine
VI Sugukond ja riik Roomas
VII Sugukond keltide ja germaanlaste juures
VIII Riigi kujunemine germaanlastel
IX Barbaarsus ja tsivilisatsioon
Tähtsamate nimede register
Kuuekümnendate /1860-ndate/ aastate alguseni ei saanud mingisugusest perekonna ajaloost juttugi olla. Ajalooteadus oli sel alal veel täiesti viie Moosese raamatu mõju all. Seal üksikasjalisemalt kui kuskil mujal kujutatud patriarhaalset perekonnavormi peeti ilma pikemata mitte ainult kõige vanemaks vormiks, vaid seda - maha arvatud mitmenaisepidamine - samastati ka tänapäeva kodanliku perekonnaga, nii et perekond poleks seega õieti üldse läbi teinud mingisugust ajaloolist arenemist; parimal juhul nõustuti, et ürgajal võis esineda mingi suguliste vahekordade korraldamatuse ajajärk. - Muidugi tunti peale üksikabielu ka idamaist mitmenaisepidamist ja India-Tiibeti mitmemehepidamist; kuid neid kolme vormi ei olnud võimalik ajaloolisse järjekorda seada ja nad figureerisid seoseta üksteise kõrval. Et üksikuil vana ajaloo rahvastel kui ka mõnedel veel esinevail metslasrahvastel ei arvestatud põlvnemist isast, vaid emast, et naisjoont loeti seega ainukehtivaks; et paljudel tänapäeva rahvastel on abielu keelatud teatud suuremate, tol ajal veel mitte lähemalt uuritud rühmade piires, ja et seda kommet leidub kõigis maailmajagudes - need tõsiasjad olid küll tuntud ja nende kohta koguti ikka rohkem näiteid. Aga nendega ei osatud midagi peale hakata.... Perekonna ajaloo uurimine algab aastast 1861, Bachofeni teose «Emaõigus» ilmumisest.
Friedrich Engels
Hind:
5,00 EUR
