Henry Miller, Vähi pöörijoon, 1992 Eesti Raamat

RAAMAT ASUB LAOS, SAADAVAL 1-3 PÄEVA JOOKSUL. 012 Henry Milleri (1891-1980), mitmes järgus aastakümneid Pariisis elanud skandaalse kuulsusega ameerika kirjaniku esikteos ja ühtlasi esimene eestindus tema loomingust. Kirjutatud Pariisis aastail 1930-31 ja ilmunud Pariisi kirjastuses «Obelisk» 1934. aastal, sai see romaan (nagu Milleri järgmisedki teosed) Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides moraalitsensuurilistel põhjustel ilmuda alles 60-ndatel aastatel. Originaali pealkiri: Tropic of cancer Märksõnad: ameerika ilukirjandus romaanid -------------------------------------------- Arvustus meie kirjandusblogist: Arvustus Henry Milleri romaanile „Vähi pöörijoon“ Tähed, naba, Matisse ja äravoolu ummistav loode Henry Miller (26.detsember 1891-7.juuni 1980) oli Ameerika kirjanik ja maalikunstnik. Tema teosed olid omal ajal võrdlemisi uuenduslikud, neis puudub lineaarne narratiiv, tegu on rohkem teadvuse vooluga. Tema romaanid olid aastakümneid mõningates riikides keelatud nende nn pornograafilise sisu pärast. Minu arvustatav teos on tema debüütromaan, mis kirjeldab kirjaniku elu 30ndate Pariisis. Eesti keeles on temalt ilmunud ka jutustus „Naeratus redeli jalamil“. „Vähi pöörijoon“ meenutab oma kaootilise ülesehitusega kollaaži. Kollaaž, mis koosneb joomingutest, filosoofiast, ennui’st, Pariisi vaadetest, isiklikust ahastusest, lutikatest, sitast, ühiskonnakriitikast, inimesekriitikast, kultuurivaatlusest, näljast, külmast, keppimisest, lootusetusest ja täiesti geniaalsetest assotsiatsioonidest. Umbes nagu paljud tänapäeva romaanid, mis teeb selle lugemise kaasaegsele inimesele lihtsamaks kui kirjaniku kaasaegsetele. Tollal või see tunduda kerjuse sonimise ja hüsteeriana, mis teeb Milleri üheks esimeseks modernseks kirjanikuks. Ta oli suureks eeskujuks biitnikele (küllap on selles oma osa ka Milleri loomingu taunimine üldsuse poolt), paljud Milleri ideed elavad edasi näiteks tuntuima biitnikust kirjaniku Jack Kerouaci romaanides. Nii nagu biitnikud eitasid äri ja ettevõtlust (pigem nende olulisust, kui täpsem olla), kodanlikku moraali, (sõja)tehnikat, tegi seda ka Miller. „Vähi pöörijoon“, mida enda peas nimetan romaaniks õllealustel, kubiseb sell

Raamatu autoriks on Henry Miller kasutatud raamatud pealkirjaga Vähi pöörijoon on raamat kirjastuselt Eesti Raamat aastast 1992

mille on kirjutanud Henry Miller antud 1992 aasta raamat Vähi pöörijoon on Henry Miller oluline teos, kasutatud raamatute hulgas. Siin saad osta uusi ja kasutatud raamatuid veebipoest vanaraamat.ee vaata ka uute ja vanade raamatute nimistut Henry Miller, Vähi pöörijoon vanaraamat.ee raamatupood Henry Miller, Vähi pöörijoon
vaata plaate reklaam
Raamatu otsing
raamatRaamat "Vähi pöörijoon",
teema: Ilukirjandus: väliskirjandus

Vähi pöörijoon
Pealkiri: Vähi pöörijoon
Autor(id): Henry Miller
Kujundaja: Andres Tali

Kirjastus: Eesti Raamat
Linn: Tallinn
Aasta: 1992
Originaalkeel: inglise keel
Tõlkija: Erkki Sivonen
ISBN: 5450018371
Lehekülgi: 240


Seisukord: heas seisukorras raamat
Mõõdud: 130 × 201 mm
Suurus: tavaformaadis, pehmete kaantega


Sisu:
RAAMAT ASUB LAOS, SAADAVAL 1-3 PÄEVA JOOKSUL. 012

Henry Milleri (1891-1980), mitmes järgus aastakümneid Pariisis elanud skandaalse kuulsusega ameerika kirjaniku esikteos ja ühtlasi esimene eestindus tema loomingust.
Kirjutatud Pariisis aastail 1930-31 ja ilmunud Pariisi kirjastuses «Obelisk» 1934. aastal, sai see romaan (nagu Milleri järgmisedki teosed) Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides moraalitsensuurilistel põhjustel ilmuda alles 60-ndatel aastatel.

Originaali pealkiri: Tropic of cancer

Märksõnad:
ameerika ilukirjandus
romaanid

--------------------------------------------

Arvustus meie kirjandusblogist:

Arvustus Henry Milleri romaanile „Vähi pöörijoon“
Tähed, naba, Matisse ja äravoolu ummistav loode


Henry Miller (26.detsember 1891-7.juuni 1980) oli Ameerika kirjanik ja maalikunstnik. Tema teosed olid omal ajal võrdlemisi uuenduslikud, neis puudub lineaarne narratiiv, tegu on rohkem teadvuse vooluga. Tema romaanid olid aastakümneid mõningates riikides keelatud nende nn pornograafilise sisu pärast. Minu arvustatav teos on tema debüütromaan, mis kirjeldab kirjaniku elu 30ndate Pariisis. Eesti keeles on temalt ilmunud ka jutustus „Naeratus redeli jalamil“.

„Vähi pöörijoon“ meenutab oma kaootilise ülesehitusega kollaaži. Kollaaž, mis koosneb joomingutest, filosoofiast, ennui’st, Pariisi vaadetest, isiklikust ahastusest, lutikatest, sitast, ühiskonnakriitikast, inimesekriitikast, kultuurivaatlusest, näljast, külmast, keppimisest, lootusetusest ja täiesti geniaalsetest assotsiatsioonidest. Umbes nagu paljud tänapäeva romaanid, mis teeb selle lugemise kaasaegsele inimesele lihtsamaks kui kirjaniku kaasaegsetele. Tollal või see tunduda kerjuse sonimise ja hüsteeriana, mis teeb Milleri üheks esimeseks modernseks kirjanikuks. Ta oli suureks eeskujuks biitnikele (küllap on selles oma osa ka Milleri loomingu taunimine üldsuse poolt), paljud Milleri ideed elavad edasi näiteks tuntuima biitnikust kirjaniku Jack Kerouaci romaanides.

Nii nagu biitnikud eitasid äri ja ettevõtlust (pigem nende olulisust, kui täpsem olla), kodanlikku moraali, (sõja)tehnikat, tegi seda ka Miller. „Vähi pöörijoon“, mida enda peas nimetan romaaniks õllealustel, kubiseb selle näidetest. Ühest kodanlikust õhtusöögist kirjutab Miller nii: „Külmad kõõmasilmad. Halvasti lehkav hingeõhk. Kirevad sokid. Ja saiakuubikud hernesupi sisse, olge lahked. Reedeõhtuti on meil alati hernesupp. Kas sa ei taha punast veini? Punane vein sobib liha kõrvale, nagu teada. Kuiv, pude hääl. Kas sa ei taha sigarit? Jah, mulle meeldib mu töö, aga ma ei omista talle mingit tähtsust. Mu järgmine näide sisaldab pluralistlikku kõiksuskäsitust. Pöörlevad kaltsiumlampidega trumlid. O’Neill on omadega läbi. Ma arvan, kallis, et sa peaksid jalga sagedamini pedaalilt tõstma.“ Peategelane kuulab seda kõike kannatlikult, sest tal on nälg ja järgmine söögikord võib olla jumal teab millal. Nälja tõttu surub ta enda väärikuse alla. Esmased vajadused kõigepealt, küll pärast saab raamatus kiruda seda kõõmast hernesupilürpijat. Ja seda Miller ka teeb, mõnuga: „Tundub, nagu oleks ta võtnud välja oma ümberlõigatud noku ja pissiks meie peale. [---] Kui ma mõtlen, kuidas Tania selle lõhkise põiega voodisse ronib, saan ma maruvihaseks. Mõelda vaid, üks vilets koltunud tüüp, kelle trumbiks on odavad Broadway-näidendid, kuseb minu armastatud naise peale. Nõuab punast veini ja pöörlevaid trumleid ja saiakuubikuid hernesupi sisse. [---] Pista persse oma pluralistlik kõiksus ja oma asiaatlik akustika! Ära anna mulle oma punast veini ega oma anjou’d... [---] Sina mine istu purskkaevu juures ja lase mind sireleid nuusutama! Korja kõõm oma silmist välja... ja võta see neetud adaadžo ja keera oma flanellpükstesse!“. Kohtavalt nauditav sapine muie ja sõim kõrvade vahel, issand, kui tore seda lugeda on! Meenub Celine. Kui Celine oleks olnud biitinik, siis olekski tulemus Henry Miller. Saab üldse paremaks minna?

Miller ei ole mingi zen ja teda tõesti huvitab, mis ühiskonnas toimub. Biitnikele heidetakse ikka ette nende tegevusetust, sügavat individualismi (vaieldav, aga see pole praeguse teksti teema). Milleri puhul on see mõneti erinev. Tema hulkuv, ebastabiilne eluviis on protest, vabaduseiha, haakumatus üldkehtivate normidega. Ta hoiab oma suu kinni, kuni kõht on täis ja paar franki taskus, aga see ei tee teda maotuks. Ta ei teeskle paremat inimest, kui ta on. Ta poeb söögi või tööotsa eest persse ükskõik kellele ja on üldse üks kaabakas, aga sellest pole eriti midagi, sest maailm on nagunii hukas ja päästa pole siin midagi. Vähemalt ta ei silmakirjatse. Tema on kaabakas ja naised on hoorad ja mehed on hoorajäägrid. Ta näeb, et kõik on halvasti. Aga tema nn moraalirikkumised on seotud üksnes esmaste vajadustega. Kui nendega on kombes, läheb ta kohvikuterassile ja kirjutab, mida ta tegelikult mõtleb. Ja on pagana läbinägelik, nerootiline ja geniaalne: „Ikka rohkem ja rohkem sarnaneb maailm putukateadlase unenäoga. Maa kaldub kõrvale oma orbiidilt, tema telg on paigast nihkunud; põhjast tuiskav lumi koguneb noaterasinistesse hiigelhangedesse. On algamas uus jääaeg, ristõmblused sulguvad ja kogu maisivöötme viljakas maa sureb ja muutub elutuks luuks. Toll tolli järel jäävad kuivaks jõgede suudmed, jõesängid on siledad nagu klaas. Koidab uus päev, metallisulatuse päev, kus maa lööb kilisema erekollasest rauasajust. Sedamööda, kuidas termomeeter langeb, muutub maailma kuju ähmasemaks; osmoos küll veel toimub, ja siin ja seal ka artikulatsioon, perifeerias aga on kõikidel veenidel laiendid, perifeerias kõverduvad valguslained ja päike veritseb nagu pärak. [---] Tapeet, millega teadusmehed on tegeliku maailma kinni katnud, on lagunemas räbalaiks. Suur hooramaja, milleks nad elu on teinud, ei vaja kaunistusi; peaasi et äravoolutorud korralikult töötaksid. Selleks, et uut tegelikkust hinnata, tuleb kõigepealt lahti võtta äravoolutorud ja paljastada gangreenis roiskuvad kanalid, mille kuse-sugujuhade süsteem varustab kunsti oma ekskreetidega. Tänapäeva lõhn on permanganaat ja formaldehüüd. Äravoolu ummistavad kägistatud looted.“ Üks ilusamaid maailmavalu kajastusi, mis mulle viimasel ajal ette on sattunud. On andestatav, et ta naeris preestrile näkku ja varastas hooralt raha tagasi. Sest preester ei andnud talle leiba ja sõitis oma limusiiniga minema. Ja hoor lasi jalga ja valetas üldse liiga palju. Olge ausad, inimesed.

Samas kogu selle sapisuse sees kõneleb vahepeal üks meeleheitlik, kartlik hing. Ta hulgub mööda tänavaid ja vaatleb kõike nagu ei keegi teine ja sunnitud üksiolek suures tühjuses ajab teda taga ja mõnikord saab kätte. Ja ta kardab. See on selline fundamentaalne hirm, lootusetu, mõttetu, puhtakujuline inimlik piin. Piin, mis tekib, küsides liiga palju, tahtes natukenegi paremat maailma, paremaid inimesi, tahtes mõista rohkem kui võimalik. Piin, mis teeb tõeliselt inimlikust inimesest inimese, parema inimese, loodan. Muidu on küll sitt lugu. „Kartus ja igatsus. Tung paradiisi järele sügaval veres. Tabamatu poole. Ikka alati tabamatu poole. Kindlasti algas see nabast. Nabanöör lõigatakse läbi, antakse laks vastu tagumikku, ja presto! Oledki väljas maailmas, ulguteel nagu tüürita laev. Sa vaatad tähti ülal ja vaatad oma naba. Kogu ihu on silmi täis – kaenlaaugud, huuled, juuksejuured ja jalatallad. Kauge muutub lähedaseks, lähedane muutub kaugeks. Asjad su sees ja asjad väljaspool, pidev voolamine, kestavahetus, pahupidipööramine. Sa triivid nõnda aasta aasta järel, kuni leiad end surnud keskmes, kus sa aegamisi määndud, laguned tükkideks ja lahustud taas. Ainult nimi jääb“.

Miller tunneb, kuidas kõik voolab, peabki voolama, aastaajad vahelduvad, kell tiksub, juuksekarvad ja nahatükid pudenevad meie pealt, pilved on täis inimliku tarkuse mürke ja vihm muutub tõrvaks ja meie rentslid on lootusetult umbes, inimkonna parandamatute vigade kõnts ja läga ulatub juba põlvini ja see hea ja inimlik, mis meis on, noh, kõigil pole, mõnel on see kuskil kurjuse ja ahnuse ja mõistmatuse kihi all surnud juba eos, see väike osa hea meist kardab paaniliselt. Sest kõik ideaalid on olnud ebajumalad ja kõik targad leiutised tapavad kas otseselt või kaudselt ja üleilmsed ideed on olnud ekslikud ja inimene enda pasa sees on muutunud fekaalidest ja rupskitest ja karjetest meisterdatud nukuks ja kõik läheneb lõpule, sest rentslid on umbes. Me oleme valinud vale tee ja läinud nii kaugele, et valikut enam pole, selja taga on ainult udu ja meie räpp, tuumaseen ja fiktiivsed väärtused, ja ees on ainult lõputu hallitusest ligane ja külm ja purunematu müür. Või kuristik. Või mis iganes sümboliseerib hästi absoluutset lõpp-punkti. Milleril on suur hirm. Hirmuga kaasneb tohutu tundeerksus. Sellepärast ongi kogu ihu silmi täis. Sellepärast ongi tema kirjutatu puhas kuld. Oh, kui pateetiline minust, aga ma ei saanud seda kirjutamata jätta.

Ilmselt on Miller nüüd mõnda aega minu jaoks kirjanduslik ebajumal, nädal või nii. Ebajumal sellepärast, et ma ei usu jumalatesse ja nädal sellepärast, et kirjandust on palju ja püüan siiski olla realist. Mul on meeled erksad ja vastamata küsimusi mustmiljon ja raamat võib mõjuda vägagi raputavalt. Miller hoidis mu pead haisva rentsli kohal ja sundis mind vaatama, ise samal ajal hüsteeriliselt röökides, sajatades, itsitades ja tatistades, ma vaatasin ja see lehkas ja oli kole ja ajas mind meeleheitele ja ma nägin. See oli omamoodi risitimine. Ja nüüd käin ma nädal aega ringi ja topin kõigi pead omakorda rentsliavadesse. Et kõik lõpuks näeksid.

www.vanaraamat.ee /Eva-Elise Oll

Hind: 7,50 EUR
Otsing autori järgi:

A. Miller, Rahvakalender 1947, Poliitiline Kirjandus, 1946, hind: 7,00 eurot
Aado Keskpaik, Hanna Miller, Andres Tõnisson, Estonia at a Glance, Oomen, 2007, hind: 19,00 eurot
Andres Tõnisson, Aado Keskpaik, Hanna Miller, Eesti kaunid paigad, Oomen, 2007, hind: 14,00 eurot
David Herbert Lawrence, Henry Miller, Jacqueline Susann, Kolm erootilist romaani, Ajaraamat, 1993, hind: 6,00 eurot
Joy Miller, Usalda ja järgi. Misjonär Valter Kimbergi meenutuste järgi kirja pannud Joy Miller, Allika, 2007, hind: 7,00 eurot
Judith Miller, Värvid. Inspireeriv stiil klassikast kaasajani, Maalehe Raamat, 2001, hind: 20,00 eurot
Koostanud Endel Annus ja Voldemar Miller, Eesti NSV raamat 1940-1960. Näituse kataloog, Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, hind: 10,00 eurot
Koostanud ja toimetanud Voldemar Miller, Tartu Kalev - 100, Tartu Spordiselts Kalev, 2001, hind: 9,00 eurot
Koostanud: Voldemar Miller, Eesti raamat 1525-1975. Näituse kataloog, Eesti Raamat, 1975, hind: 4,50 eurot
Melissa Miller, I.Q. test kassidele ja I.Q. test kassiomanikele, Sinisukk & CO, 1995, hind: 3,00 eurot
Melissa Miller, I.Q. test koertele ja I.Q. test koeraomanikele, Sinisukk, 1995, hind: 6,00 eurot
Peter Miller, Tark parv, Äripäev, 2012, hind: 25,00 eurot
Rebecca Miller, Pippa Lee eraelu, Eesti Raamat, 2011, hind: 4,00 eurot
Reet Maadla, Koidula Miller, Helgi Kärsten, Indrek Rummel, Jaanus Kiisk, Benno Uustal, Kui ma oleksin talunik, Liidrite kool, hind: 4,00 eurot
Rein Loodus, Mare Lott, G. Reitsak, Voldemar Miller, Kyra Robert, I. Tingre, Eesti raamat 1525-1975. Ajalooline ülevaade, Eesti Raamat, 1978, hind: 6,00 eurot
Samantha Miller, Meilietikett, Ersen, 2003, hind: 8,00 eurot
Toimetanud A. Miller, Seadus NSVL rahvamajanduse taastamise ja arendamise viie aasta plaanist 1946-1950, Poliitiline Kirjandus, 1946, hind: 3,50 eurot
Toimetanud: Indrek Kilk, Johannes Miller, Tartumaa spordileksikon, Tartumaa Spordiliit, 2011, hind: 22,00 eurot
Voldemar Miller, Merehundi jutud, Eesti Raamat, 1984, hind: 2,70 eurot
Voldemar Miller, Tales of an Old Salt, Perioodika, 1988, hind: 7,00 eurot
Voldemar Miller, Tilleprintsess, Eesti Raamat, 1989, hind: 2,70 eurot
Voldemar Miller, Tilleprintsess. +Värvi ise, Ilo, 2010, hind: 1,50 eurot
Voldemar Miller, Esimesed eesti raamatud, Eesti Raamat, 1976, hind: 9,50 eurot
Voldemar Miller, Minevikust tulevikku. Artikleid ja ettekandeid 1940-1970, Eesti Raamat, 1972, hind: 6,00 eurot
Voldemar Miller, Sõrmkübarasõdur (jutud), RE Stuudio, 1996, hind: 1,50 eurot
Teema Ilukirjandus: väliskirjandus alla viimati lisatud:

Ernest Hemingway, Vanamees ja meri, Eesti Raamat, 1985, hind: 4,00 eurot
Mika Waltari, Mikael Hakim I-II. Kümme raamatut Mikael Carvajali ehk Mikael El-Hakimi elust aastail 1527-38, kui ta oli tunnistanud ainsat Jumalat ja andnud end Kõrge Värava teenistusse, Katherine, 1991, hind: 8,00 eurot
Mika Waltari, Suur illusioon, Varrak, 2005, hind: 15,00 eurot
Jerome K. Jerome, Kolm meest paadis (koerast rääkimata), Härmametsa talu kirjastus, 1999, hind: 13,00 eurot
Fjodor Dostojevski, Idioot, Eesti Raamat, 1975, hind: 6,00 eurot
Tuhat üks ööd I-II. Valitud lugusid, Eesti Raamat, 1984, hind: 7,00 eurot
Nikolai Leskov, Mtsenski maakonna leedi Macbeth. Olupilt. Klassikalised lood, Eesti Raamat, 1981, hind: 2,50 eurot
Veikko Huovinen, Silguvorm Jeesusele, Tänapäev, 2008, hind: 11,00 eurot
John Cleland, Fanny Hill. Ühe lõbunaise mälestused, Olion, 1996, hind: 7,00 eurot
Anna Brodele, Sinine varblane, Eesti Raamat, 1968, hind: 3,50 eurot
Antoine de Saint-Exupéry, Öine lend. Jutustused. Sisaldab Väike prints jutustust, Eesti Raamat, 1966, hind: 4,00 eurot
Franz Kafka, Ameerika. Protsess. Loss, Eesti Raamat, 1987, hind: 6,50 eurot
Rosamunde Pilcher, Magav tiiger, Eesti Raamat, 2003, hind: 8,00 eurot
Günter Grass, Plekktrumm, Eesti Raamat, 1990, hind: 15,00 eurot
Charlotte Brontë, Jane Eyre, Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, hind: 10,00 eurot
Lion Feuchtwanger, Juudi sõda, Eesti Raamat, 1981, hind: 4,00 eurot
Issai Kalistratovitš Kalašnikov, Julm sajand I-II. Ajalooline romaan Tšingis-khaanist ja mongolite elust XII-XIII sajandil, Eesti Raamat, 1983, hind: 9,00 eurot
Fjodor Dostojevski, Kuritöö ja karistus, Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, hind: 15,00 eurot
Erich Maria Remarque, Taeval ei ole soosikuid, Eesti Raamat, 1991, hind: 10,00 eurot
Roberto Calasso, Kadmose ja Harmonia pulmad, Varrak, 2002, hind: 15,00 eurot
S. Vititski (Boriss Strugatski), Selle ilma väetid, Varrak, 2006, hind: 35,00 eurot
Gerald Durrell, Ema mehelepanek ja teised lood, Ersen, 2000, hind: 16,00 eurot
Nora Roberts, Mere kütkes. Triloogia I. osa, Ersen, 2002, hind: 17,00 eurot
Gerald Durrell, Minu pere ja muud loomad, Eesti Raamat, 1976, hind: 9,00 eurot
Aino Kallas; Koostanud: August Eelmäe, Valitud proosat Friedebert Tuglase tõlkes, Eesti Raamat, 1984, hind: 4,00 eurot


Teema Ilukirjandus: väliskirjandus all on 4935 raamatut, vaata täielikku loendit lähemalt selle lingi kaudu!

Vanaraamat  |   E-post   |   © vanaraamat, Biblio OÜ, 2008-2020 |   Biblio OÜ Lai valik uusi ja kasutatud raamatuid, noote ja vinüülplaate Tlf:(372) 734 1901