Jean Heidemann, Nicolas Prantzos, Hubert Reeves ja Alfred Vidal-Madjar, Kas me oleme üksi universumis? Intervjuud Catherine Davidi, Frédéric Lenoiri ja Jean-Philippe de Tonnaci vahendusel, 2001 Olion

Sellele küsimusele püüab anda vastuse raamat originaaltiitliga «Sommes-nous seuls dans l'Univers?» Sel raamatul on õigupoolest viis autorit: neli intervjueeritavat ja kolm intervjueerijat. Neli teadlast vastavad igaüks nende eriala puudutavatele küsimustele, mistõttu raamat jaguneb nelja ossa. Iga osa alguses tutvustab intervjueerija lühidalt teadlast. Esimene neist on tuntud raadioastronoom Jean Heidmann, kes Nan ays, kakssada kilomeetrit Pariisist, «kuulab» taevast hiiglaslikku raadioteleskoobi abil, analüüsib kuuldut ja püüab leida midagi, mis viitaks maaväliste tsivilisatsioonide signaalidele. Ta osaleb rahvusvahelises programmis SETI (Search for ExtraTerrestrial Intelligence), mille eesmärgiks on leida märke maavälisest mõistusest. Seni ei ole see tal korda läinud, kuid ta usub kindlalt, et ühel päeval on tal edu. Teine teadlane on astrofüüsik Alfred Vidal-Madjar, kes töötab Pariisi Astrofüüsika Instituudis. Kui Jean Heidmann kuulab universumit, siis tema vaatleb seda. Ta uurib tähtedelt lähtuvat valgust ja määrab selle spektri joonte järgi seal leiduva aine. Ta kõneleb, kuidas 1984. aastal avastati tekkiv planeedisüsteem tähe Beeta Pictoris ümber, meist kuuekümne viie valgusaasta kaugusel. Sestpeale on vaevumärgatavate häirete järgi tähe näivas liikumises avastatud teisigi ühe või mitme planeediga tähti. Ta selgitab, miks on mõeldav, et mõni neist planeetidest võiks vastata tingimustelt meie Maale, kuigi ta ise on maavälise elu olemasolu suhtes skeptiline. Kolmandana saab sõna Nicolas Prantzos, kes on samuti astrofüüsik. Tema arutleb kosmoselendude teemal. Esiteks, millal ja kuidas jõuab inimene meie Päikesesüsteemi planeetidele. Ta vaatleb mitmesuguseid kosmilisi liiklusvahendeid, alustades meile tuntud keemilisel kütusel töötavate rakettidega ja lõpetades ulmeliste kosmoselaevadega, mis liiguvad päikesepurjede või antiainest ammutatud energia jõul. Ka tema on maavälise mõistusliku elu suhtes kahtlev, põhjendades seda nn. Fermi paradoksiga (mille sõnastas itaalia teadlane Enrico Fermi): kui maavälised tsivilisatsioonid on olemas, siis miks nad pole siin? On ju meie päikesesüsteem suhteliselt noor, võrreldes universumi vanuseg

Raamatu autoriks on Jean Heidemann, Nicolas Prantzos, Hubert Reeves ja Alfred Vidal-Madjar kasutatud raamatud pealkirjaga Kas me oleme üksi universumis? Intervjuud Catherine Davidi, Frédéric Lenoiri ja Jean-Philippe de Tonnaci vahendusel on raamat kirjastuselt Olion aastast 2001

mille on kirjutanud Jean Heidemann, Nicolas Prantzos, Hubert Reeves ja Alfred Vidal-Madjar antud 2001 aasta raamat Kas me oleme üksi universumis? Intervjuud Catherine Davidi, Frédéric Lenoiri ja Jean-Philippe de Tonnaci vahendusel on Jean Heidemann, Nicolas Prantzos, Hubert Reeves ja Alfred Vidal-Madjar oluline teos, kasutatud raamatute hulgas. Siin saad osta uusi ja kasutatud raamatuid veebipoest vanaraamat.ee vaata ka uute ja vanade raamatute nimistut Jean Heidemann, Nicolas Prantzos, Hubert Reeves ja Alfred Vidal-Madjar, Kas me oleme üksi universumis? Intervjuud Catherine Davidi, Frédéric Lenoiri ja Jean-Philippe de Tonnaci vahendusel vanaraamat.ee raamatupood Jean Heidemann, Nicolas Prantzos, Hubert Reeves ja Alfred Vidal-Madjar, Kas me oleme üksi universumis? Intervjuud Catherine Davidi, Frédéric Lenoiri ja Jean-Philippe de Tonnaci vahendusel
vaata plaate reklaam
Raamatu otsing
raamatRaamat "Kas me oleme üksi universumis? Intervjuud Catherine Davidi, Frédéric Lenoiri ja Jean-Philippe de Tonnaci vahendusel",
teema: Raamatud teaduslikel teemadel

Kas me oleme üksi universumis? Intervjuud Catherine Davidi, Frédéric Lenoiri ja Jean-Philippe de Tonnaci vahendusel
Pealkiri: Kas me oleme üksi universumis? Intervjuud Catherine Davidi, Frédéric Lenoiri ja Jean-Philippe de Tonnaci vahendusel
Autor(id): Jean Heidemann, Nicolas Prantzos, Hubert Reeves ja Alfred Vidal-Madjar
Kujundaja: Tiina Sildre

Kirjastus: Olion
Linn: Tallinn
Aasta: 2001
Originaalkeel: prantsuse keel
Tõlkija: Hillar Tali
ISBN: 9985662415
Lehekülgi: 208


Seisukord: kaaned kohati kulunud, leheservad pisut määrdunud, templid sees
Mõõdud: 140 × 210 mm
Suurus: tavaformaadis, pehmete kaantega


Sisu:
Sellele küsimusele püüab anda vastuse raamat originaaltiitliga «Sommes-nous seuls dans l'Univers?» Sel raamatul on õigupoolest viis autorit: neli intervjueeritavat ja kolm intervjueerijat. Neli teadlast vastavad igaüks nende eriala puudutavatele küsimustele, mistõttu raamat jaguneb nelja ossa. Iga osa alguses tutvustab intervjueerija lühidalt teadlast.
Esimene neist on tuntud raadioastronoom Jean Heidmann, kes Nan ays, kakssada kilomeetrit Pariisist, «kuulab» taevast hiiglaslikku raadioteleskoobi abil, analüüsib kuuldut ja püüab leida midagi, mis viitaks maaväliste tsivilisatsioonide signaalidele. Ta osaleb rahvusvahelises programmis SETI (Search for ExtraTerrestrial Intelligence), mille eesmärgiks on leida märke maavälisest mõistusest. Seni ei ole see tal korda läinud, kuid ta usub kindlalt, et ühel päeval on tal edu.
Teine teadlane on astrofüüsik Alfred Vidal-Madjar, kes töötab Pariisi Astrofüüsika Instituudis. Kui Jean Heidmann kuulab universumit, siis tema vaatleb seda. Ta uurib tähtedelt lähtuvat valgust ja määrab selle spektri joonte järgi seal leiduva aine. Ta kõneleb, kuidas 1984. aastal avastati tekkiv planeedisüsteem tähe Beeta Pictoris ümber, meist kuuekümne viie valgusaasta kaugusel. Sestpeale on vaevumärgatavate häirete järgi tähe näivas liikumises avastatud teisigi ühe või mitme planeediga tähti. Ta selgitab, miks on mõeldav, et mõni neist planeetidest võiks vastata tingimustelt meie Maale, kuigi ta ise on maavälise elu olemasolu suhtes skeptiline.
Kolmandana saab sõna Nicolas Prantzos, kes on samuti astrofüüsik. Tema arutleb kosmoselendude teemal. Esiteks, millal ja kuidas jõuab inimene meie Päikesesüsteemi planeetidele. Ta vaatleb mitmesuguseid kosmilisi liiklusvahendeid, alustades meile tuntud keemilisel kütusel töötavate rakettidega ja lõpetades ulmeliste kosmoselaevadega, mis liiguvad päikesepurjede või antiainest ammutatud energia jõul. Ka tema on maavälise mõistusliku elu suhtes kahtlev, põhjendades seda nn. Fermi paradoksiga (mille sõnastas itaalia teadlane Enrico Fermi): kui maavälised tsivilisatsioonid on olemas, siis miks nad pole siin? On ju meie päikesesüsteem suhteliselt noor, võrreldes universumi vanusega. Kui leidub meist määratult vanemaid maailmu. kus on arenenud mõistuslik elu, siis peaksid selle esindajad juba ammu Maal käinud olema.
Hubert Reeves on Kanadast pärit õpetlane, kes püüab vastata küsimusele, mis on õieti elu tänapäeva arusaamade järgi? Ta annab pildi sellest, kuidas tekkis elu Maal ja jõudis välja inimeseni. Arutletakse muude võimalike eluvormide üle, mis ei põhine süsinikul, nagu meie Maal.
Kõik neli teadlast eraldi on avaldanud ka varem raamatuid. Seetõttu on nende tekst ladus ja arusaadav ka teadusvõõrale huvilisele, liiati kui raamatu lõpus on antud terminite ja teaduslike mõistete seletused. Peale selle sisaldab raamat ka kosmilise kalendri. Selle esimene aasta algab Suure Pauguga ja lõpeb aasta 2000 saabumisega. Selle kalendri järgi sündis Jeesus näiteks 31. detsembril kell 23.59. Head lugemist!


Originaali pealkiri Sommes-nous seuls dans l'univers? Eesti keeles

Märksõnad
kosmoloogia
universum
intervjuud
maavälised tsivilisatsioonid
kosmoloogia
universum
intervjuud

Hind: - info Hetkel on otsas
Teema Raamatud teaduslikel teemadel alla viimati lisatud:

R. Vihalemm, Teaduse metodoloogia. Ülevaade põhiküsimustest, Eesti Raamat, 1979, hind: 4,00 eurot
Inimese esimene lend kosmosesse. Pravdas avaldatud materjalid, Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, hind: 4,00 eurot
Francis Fukuyama, Suur vapustus. Inimloomus ja ühiskondliku korra taastamine, Tänapäev, 2001, hind: 16,00 eurot
Friedrich Zavelski, Mass ja selle mõõtmine, Valgus, 1979, hind: 4,00 eurot
Heino Pedusaar, Helide maailmas, Valgus, 1966, hind: 5,70 eurot
Hergi Karik, Vask, kuld ja raud olid esimesed, Valgus, 1984, hind: 2,30 eurot
Toivo Orav, Kiirgused ja organismid, Valgus, 1965, hind: 3,00 eurot
Koostanud Juhan Kivi, Teadus ja tänapäev, Eesti Raamat, 1979, hind: 10,00 eurot
Tarkade Klubi. Juuni 2009, Presshouse, 2009, hind: 1,00 eurot
Tarkade Klubi. Aprill 2011, Presshouse, 2011, hind: 1,00 eurot
Tarkade Klubi. November 2008, Presshouse, 2008, hind: 1,00 eurot
Tarkade Klubi. August 2011, Presshouse, 2011, hind: 1,00 eurot
Tarkade Klubi. Juuni 2011, Presshouse, 2011, hind: 1,00 eurot
Tarkade Klubi. Detsember 2009, Presshouse, 2009, hind: 1,00 eurot
Boriss Sergejev, Imetabane aju, Valgus, 1977, hind: 2,56 eurot
Tarkade Klubi. Mai 2009, Presshouse, 2009, hind: 1,00 eurot
Tarkade Klubi. September 2009, Presshouse, 2009, hind: 1,00 eurot
Tarkade Klubi. August 2010, Presshouse, 2010, hind: 1,00 eurot
Rudolf Sarap, Teaduse ja tehnika revolutsioon ja esteetika, Kunst, 1975, hind: 2,80 eurot
Ivan Naumenko, Aatomienergia ja selle kasutamine (populaarteaduslik jutustus), Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, hind: 3,00 eurot
Erna Padelt, Inimene mõõdab aega ja ruumi, Valgus, 1975, hind: 4,60 eurot
Viktor Pekelis, Sinu võimalused, inimene!, Valgus, 1978, hind: 4,00 eurot
Oskar Priilinn, Kaasaja geneetika küsimusi, Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, hind: 3,00 eurot
Jonathan Howard, Darwin. Põgus sissejuhatus, Kupar, 2002, hind: 2,50 eurot
Eugen Künnap, Arne Lauringson, Bioonika probleeme, Valgus, 1971, hind: 2,80 eurot


Teema Raamatud teaduslikel teemadel all on 327 raamatut, vaata täielikku loendit lähemalt selle lingi kaudu!

Vanaraamat  |   E-post   |   © vanaraamat, Biblio OÜ, 2008-2018 |   Biblio OÜ Lai valik uusi ja kasutatud raamatuid, noote ja vinüülplaate Tlf:(372) 734 1901