Teema: Ilukirjandus: väliskirjandus
Pealkiri: Justine ehk Vooruse õnnetused. Eesti Päevalehe romaaniklassika
Autor(id): Markii de Sade

Kirjastus: Eesti Päevaleht
Linn: Tallinn
Aasta: 2008
Originaalkeel: prantsuse keel
Tõlkija: öKristiina Ross
Lehekülgi: 248
Sari: Eesti Päevalehe Romaaniklassika 48

Seisukord: korralik raamat

Mõõdud: 152 × 218 mm
Suurus: tavaformaadis, kõvade kaantega ja ümbrispaberiga

Sisu:
Sari: Eesti Päevalehe Romaaniklassika nr 48

Markii de Sade´i looming kuulub maailmakirjanduse kõige skandaalsema osa hulka. See on egoistliku mõnuõpetuse õigustus, mille tuum seisneb väites, et inimesed on sündinud erinevate kalduvustega ning igaühel on õigus oma kalduvusi järgides mõnu taga ajada.
De Sade´i enda kohta on liikvel vastakaid arvamusi. On käsitlusi, mis annavad markiist pildi kui virilast ja impotentsusele kalduvast psühhopaadist ning naeruväärsest grafomaanist, kes täitis prostituutide piinamise eest pälvitud vanglapäevi ja oma isiksuse väärdumusest tingitud hullumaja-aastaid tekstuaalse eneserahuldamisega. Samas on temas nähtud vaprat vabadusvõitlejat ja peaaegu valgustuse ideelist juhti, kes oli hulljulgete mõtteavalduste tõttu sunnitud vaevlema ligi 30 aastat vanglaüksinduses; või erudeeritud ja sügavamõttelist filosoofi ning peenekoelist psühholoogi, kes oli oma kaasaegsetest tohutult ees; või lihtsalt geniaalset ja suurepärast kirjanikku.

Perioodil, mil de Sade varjas end võimude eest La Coste´i lossis, palkas tema abikaasa talle seksuaalorjadeks lapsi, formaalselt muidugi teenijateks. Kui kõik seksuaalselt kuritarvitatud lapsed lossist põgenesid, jäi vabatahtlikult de Sade´i juurde üksainus tüdruk – Justine. "Justine ehk Vooruse õnnetused", esimene raamat, mis autoril õnnestus (anonüümselt) avaldada, on de Sade´i menukaim teos. Kuigi see on üsna tüüpiliselt sade´ilik raamat, erineb ta teistest sellepoolest, et vooruslik minajutustaja ei nimeta ühtegi kehaosa ega tegevust õige nimega, vaid kasutab metafoore.
Vahetult enne selle romaani ilmumist teatas de Sade põnevuse üles kruvimiseks ühele oma tuttavale: "Praegu trükitakse ühte minu romaani, aga see on liiga amoraalne, et saata seda nii arukale ja kombekale inimesele nagu Teie. Mul oli raha vaja, mu kirjastaja palus mult midagi eriti pikantset, ja ma kirjutasin talle raamatu, mis suudaks kuradigi katku nakatada. Selle nimi on "Justine ehk Vooruse õnnetused". Põletage see raamat ja ärge seda lugege, kui see peaks juhuslikult Teie kätte sattuma.



-----------------------------------------------

Raamatuarvustus meie kirjandusblogist:

Ma ei taha paha olla!


Oi-oi-oi. Panin ennast raskesse olukorda, kui valisin arvustamiseks selle teose. Ma ei tea, kas peaksin rääkima midagi kirjanikust, tema eluaja Prantsusmaa olukorrast, kirjanikest ja filosoofidest, keda ta mõjutanud on. Kui ma seda teeks, upuksin faktide ja koolkondade tohuva-pohusse ja ei oskaks enam midagi arvata. See on see lõpuni mõtlemise võimetus. Mõnes mõttes ehk õnnistus – on võimalik end ümber häälestada vastavalt vajadusele, mis aga omakorda tõestab, et püsivaid väärtusi pole. Samas kui inimese vaated pole lõpuni mõeldud selliselt, et neid saab alati ja igalpool rakendada ilma igasuguste vastuoludeta, siis satub ta tihti (nagu mina praegu) parajasse kimbatusse, kui on vaja milestki midagi arvata, antud juhul siis „Vooruse õnnetustest“. Tõenäosus ennast lolliks teha on hirmutavalt suur. Aga proovime.



Markii de Sade oli Prantsuse kirjanik ja filosoof. Ma ei hakka rääkima sellest, kuidas ta elas ajal, mil Prantsusmaal toimus kurikuulus revolutsioon ja levisid valgustusaja ideed, kuidas rõhujad löödi maha ja mahalööjad said ise rõhujateks, sest siis jääksingi sellest kirjutama, aga tarvis on ju tegelikult raamatut arvustada. Markii de Sade oli kõige puhtakujulisem libertiin, mida inimmõistus enda ajukäärudele projekteerida suudab – mees, kes ei hooli millestki vähem kui ühiskondlikest, moraalsetest, religioossetest ja seksuaalsetest normidest. Ja just nende normide materdamine toimubki „Justine“’i lehekülgedel. See räägib loo vooruslikust, jumalakartlikust ja naiivsest Justine’ist. Kui ta on 12-aastane, mõrvatakse tema ja ta õe isa, mille järel visatakse need lapsukesed nunnakloostrist tänavale. Töö ja peavarju otsingutel kohtub väike naiivitar va

Hind: 12,00 EUR

Teema Ilukirjandus: väliskirjandus alla viimati lisatud:

Vjatšeslav Šiškov, Sünge jõgi I-II,
Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, hind: 7,00 eurot

Julius Fucik, Reportaaž silmusega kaelas,
Eesti Raamat, 1967, hind: 4,00 eurot

Robert Louis Stevenson, Ballantrae isand. Talvine lugu,
Kunst, 1994, hind: 2,00 eurot

Jacqueline Susann, Nukkude org I,
Varrak, 1992, hind: 3,00 eurot

Trygve Gulbranssen, Ja taamal laulavad metsad,
Eesti Raamat, 1992, hind: 4,00 eurot

Desiderius Erasmus, Narruse kiitus,
Eesti Raamat, 1967, hind: 7,00 eurot

William Golding, Kärbeste jumal. Mereristsed,
Eesti Raamat, 1989, hind: 9,00 eurot

Ivar Lo-Johansson, Ainult ema,
Eesti Raamat, 1969, hind: 4,00 eurot

Trygve Gulbranssen, Tuuled puhuvad vaimudemäelt. Ei lähe kõrvalteed,
Eesti Raamat, 1992, hind: 3,00 eurot

Cay Rademacher, Estonia saladus,
Ersen, 2001, hind: 11,00 eurot



Ilukirjandus: väliskirjandus all on 6974 raamatut. Klõpsa siia, et näha täielikku loendit!