Eesti majanduse teataja 4 Klõpsa siia , et näha täielikku loendit! Eesti majanduse teataja 4 (179) 2006, Peatoimetaja: Aime Hendre, Teataja | vanaraamat. ee
Alates 11. märtsist saab poodi tellitud pakke kätte endiselt tööajal E-R 10-18.00 ja L 10-16.00. Kaupluse ukse tagant helista tel. 734 1901. Pakiga posti teel saatmine toimib tavapäraselt.
Ostukorv

Ostukorv on tühi

Teema: Majandus, poliitika
Pealkiri: Eesti majanduse teataja 4 (179) 2006
Autor(id): Peatoimetaja: Aime Hendre

Kirjastus: Teataja
Linn: Tallinn
Aasta:
Originaalkeel:
ISBN: 14064499
Lehekülgi: 128

Seisukord: kasutatud ajakiri, normaalses seisukorras
Suurus: suures formaadis, pehmete kaantega

Sisu:
Eesti majanduskroonika: I kvartal 2006

Valik olulisi Eesti majanduselu andmeid, lühiuudiseid ja -sõnumeid 2006. aasta I kvartali kohta. Avaldatud on Eesti majandusnäitajad 1993 ja 2000-2005.

2005. aastat iseloomustas kiire majanduskasv

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2005. aastal 9,8% suurem kui aasta tagasi. Lisatud on tabel 2004.-2005. aasta andmetega sisemajanduse koguprodukti kohta tegevusalade kaupa 2000. aasta püsivhindades.

Majanduskasv püsib tugevana

2005. aastal kiirenes Eesti majanduse kasv rekordilähedase 9,8%-ni. Möödunud aastast kiiremini on majandus kasvanud vaid 1997. aastal, mil sisemajanduse koguprodukt suurenes eelneva aastaga võrreldes 11,1%. AS Sampo Panga analüütiku Anne Karik-Uustalu hinnangul on Eesti majandusel kõiki näitajaid arvestades head väljavaated püsida tänavu möödunud aastaga ligilähedases kasvutempos.

Mida tähendab euro kasutuselevõtu edasilükkumine Eestile?

Inflatsioon on Eestis suures osas välisteguritest sõltuv muutuja. Kuna Eesti rahasüsteem töötab valuutakomitee põhimõttel, puuduvad ka rahapoliitilised instrumendid, millega inflatsiooni suunata. Küsimus on selles, kas on mõttekas euro kasutuselevõtu nimel astuda muidu majanduspoliitiliselt ebaloogilisi samme. Riigi tasandil tuleb hoiduda sammudest, mis võiksid hinnatõusu veelgi suurendada ning jätkata euro kasutuselvõtu ettevalmistustöid. Rahandusministeeriumi eurole ülemineku projektijuht Anne Sulling lahkab neid probleeme lähemalt.

Euroopa Liidu rändtöötajatele kohalduva sotsiaalkindlustuse valikutest

Sotsiaalkindlustusameti välissuhete osakonna juhataja asetäitja Reet Kabi artiklis selgitatakse võõrtöötaja mõistet, vaadeldakse Euroopa Liidu võõrtöötajale kohalduva kindlustussüsteemi valiku üldreegleid ning analüüsitakse erandjuhtumeid Euroopa Kohtu pretsedendiõiguse najal. Üksikasjalikum teave on lähetussertifikaadi, nn E101 kohta.

Diplomite tunnustamine ja isikute vaba liikumine Euroopas

Välisriigis diplomite tunnustamise lihtsustamiseks ja vastavuse määramiseks on Euroopa regioonis loodud Euroopa Nõukogu ja UNESCO koostöövõrk ENIC ning Euroopa Liidu koostöövõrk NARIC. Igas Euroopa riigis tegutseb ENIC keskus; kui riik kuulub Euroopa Liitu, siis ENIC/NARIC keskus. Need võrgud on teinud tunnustamise Euroopas lihtsamaks, vähem aega nõudvamaks ja ka õiglasemaks. Eesti ENIC/NARIC Keskuse juhataja Gunnar Vaht annab ülevaate vastastikuse tunnustamise tingimustest ning Nõukogude Liidu varasemate kvalifikatsioonide vastavusest Eesti Vabariigi omale.

Avaldatud on välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse terviktekst ning selle tähtsamad rakendusaktid, sh reguleeritud ametikohtade ja kutsealaste tegevuste loetelu.

Mida pidada silmas töötajaga konkurentsikeelus kokkuleppimisel

Kuigi konkurentsikeeldu rakendatakse töösuhetes palju, on töölepingu seadus selles osas väga üldine ega näe ette, kuidas tagada kinnipidamine konkurentsikeelust ning milline on seda rikkunud töötaja vastutus. Sorainen Law Offices vandeadvokaat Carry Plaks arutleb konkurentsikeeluga seonduvate probleemide üle. Näited mitmetest kohtuasjadest aitavad aru saada, millistel põhjustel vaidlused tekivad.

Konkurentsipiirangud kolmepoolsetes töösuhetes ja muudes lepingutes

Töötajate konkurentsipiiranguid soovivad rakendada ka tööjõurendiettevõtted. Sellest tulenevaid olukordi selgitab Sorainen Law Offices vandeadvokaat Carry Plaks.

Töötajate liikumine ning kolmepoolsed töösuhted

Hedman Osborne Clarke jurist Janika Aigro tutvustab Eestis töötavatele välismaalastele ja Euroopa Liidu kodanikele kohalduvat regulatsiooni ning seda nii töötamisel Eesti tööandja juures, lähetuses kui ka välismaise vahendatud töötajana Eesti tellija juures. Välismaalaste seaduse muudatusega tuuakse Eesti õiguskorda ELi pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatust reguleeriva direktiivi põhimõtted.

Avaldatud on Euroopa parlamendi ja Nõukogu direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega; Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus, Euroopa Liidu kodaniku seaduse terviktekst ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse terviktekst.

Personalirent – kellele ja miks?

Personalirenditeenus on arenev uus teenuseliik Eestis. Miks on personalirenti vaja? Mida see ettevõtjale annab? Miks peaks inimene tahtma töötada rendisuhetes? Manpower OÜ tegevdirektor Heigo Kaldra annab neile küsimustele vastuseid ja toob välja tööjõurendi eeliseid.

Millal on otstarbekas kindlustada väliskindlustusseltsis

Pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga on kindlustuses toimunud mitmeid muudatusi. Tarbijatele on tähtis see, et kindlustamisvõimalused on oluliselt avardunud. Kindlustusmaakler Evelin Marks selgitab kindlusvõtja aspektist, kuidas tegutsevad ELi kindlustusseltsid Eestis, mida tähendab piiriülene kindlustustegevus ja keda eelistada – kas filiaali või piiriülese teenuse pakkujat.

Riski vähendamise ja selle suurenemise vältimise kohustus kahjukindlustuses

Kindlustusvõtja riski vähendamise ja selle suurenemise vältimise kohustuse laad on kindlustusliigiti ja -lepinguti erinev. Inglist ja Ko õigusbüroo juhataja Aare-Matti Inglist esitab olulisemad hoolsuskohustused levinumate kindlustusliikide kaupa. Kohtupraktikast toodud näidete varal saab selgemaks, millistel juhtudel võib kindlustusselts hüvitise maksmisest keelduda ning millal seltsil see õigus puudub.

Kaubandustegevuse seadusest

Juba kaks aastat on kehtinud kaubandustegevuse seadus ja majandustegevuse registri seadus. Kaubandustegevuse seadusega kehtestatud õigusliku regulatsiooni olulisemaid muudatusi on kauplemislubade asendamine registreeringuga majandustegevuse registris. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaubandustalituse juhataja Anne Laar annab ülevaate seadusest tulenevatest konkreetsetest nõuetest nii kauplejale, kaubanduse korraldajale ja müüjale kui ka kaubale, teenusele ning nende müügile.

Avaldatud on kaubandustegevuse seadus, majandustegevuse registri seadus, alkoholiseaduse terviktekst ja alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise aktualiseeritud nõuded.

Keskkonnaalaste kitsendustega piirkondade toetamisest Eesti maaelu arengukava kaudu

Hind: 1,50 EUR
Teema Majandus, poliitika alla viimati lisatud:

Karl Marx, Kapital II osa. Poliitilise ökonoomia kriitika. II raamat: Kapitali ringlemise protsess,
Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, hind: 12,00 eurot

Karl Marx, Kapital I. Poliitilise ökonoomia kriitika. I raamat: Kapitali tootmise protsess,
Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, hind: 14,00 eurot

Kaie Kerem, Olev Raju, Mare Randveer, Mikroökonoomika,
TEA Kirjastus, 2001, hind: 10,00 eurot

Alexander Elder, Börsikauplemine kui elatusallikas. Töövihik,
Äripäev, 2018, hind: 24,00 eurot

Uno Mereste, Mis on isemajandamine,
Eesti Raamat, 1989, hind: 4,00 eurot

Majandusarvestus ja finantsjuhtimine II,
Atlex, 2001, hind: 5,00 eurot

Anu Reiljan, Ettevõtte loomise ja tegutsemise alused. Õpik,
Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997, hind: 8,00 eurot

Mart SõrgTartu Ülikool, majandusteaduskond, rahanduse ja arvestuse instituut, Raha,
Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997, hind: 7,00 eurot

Linda A. Cyr, Äriplaani koostamine,
Äripäev, 2010, hind: 5,00 eurot

Olga Gansen, Strateegiline planeerimine mittetulundusorganisatsioonidele. Juhendmaterjal valitsusvälistele mittetulundusorganisatsioonidele,
Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, 1999, hind: 7,00 eurot



Majandus, poliitika all on 2225 raamatut. Klõpsa siia, et näha täielikku loendit!
Eesti majanduse teataja 4 (179) 2006, Peatoimetaja: Aime Hendre, Teataja | vanaraamat.ee
Eesti majanduse teataja 4 (179) 2006, Peatoimetaja: Aime Hendre, Teataja | vanaraamat.ee
Eesti majanduse teataja 4 (179) 2006, Peatoimetaja: Aime Hendre, Teataja | vanaraamat.ee
Eesti majanduse teataja 4 (179) 2006, Peatoimetaja: Aime Hendre, Teataja | vanaraamat.ee
Eesti majanduse teataja 4 (179) 2006, Peatoimetaja: Aime Hendre, Teataja | vanaraamat.ee
Eesti majanduse teataja 4 (179) 2006, Peatoimetaja: Aime Hendre, Teataja | vanaraamat.ee

Kasutatud raamatud
Alates 1999. aastast järjest täienenud raamatukataloog sisaldab täna üht Eesti kõige hoolikamalt valitud, sisukaimat kollektsiooni, mis pakub raamatusõpradele ehedaimat lugemisrõõmu.

Üle 47 000 väljaande
Kui tüüpilises raamatupoes on tavapäraselt müügil umbes 3000 raamatut, siis Vanaraamatu antikvariaat pakub lugejaile suuremat valikut, sest müüme kasutatud raamatuid erinevatest kümnenditest.

Raamatute tellimine
Kõiki kataloogis müügil olevaid väljaandeid saad mugavalt tellida veebilehe kaudu.
Veebist ostmise juhend
Tellimistingimused
Privaatsustingimused

Kontaktandmed
Biblio OÜ, reg.nr. 10598332,
Raamatupood: Riia 5, Tartu, 51010 Eesti
Veebikataloog: www.vanaraamat.ee
Kontakttelefon (+372) 7 341 901
E-mail: 

 


www.vanaraamat.ee © 2024 Biblio OÜ » Kvaliteetsed kasutatud raamatud