Teema: Arhitektuur
Pealkiri: Eesti arhitektuuriajakiri MAJA talv 2020 (99) / Estonian Architectural Review MAJA winter 2020 (99)
Autor(id): Peatoimetaja: Kaja Pae

Kirjastus: MTÜ Arhitektuurikirjastus
Linn:
Aasta: 2020
Originaalkeel:
Tõlkija: Kerli Linnat, Marianne Jõgi, Taavi Laanpere, Ain Rada
ISBN: 9771023074224
Lehekülgi: 120

Seisukord: heas korras uus raamat kirjastusest

Mõõdud: 285x215
Suurus: Pehmekaaneline

Sisu:
Selle raamatu saame teele panna keskmiselt 3-5 päeva jooksul peale raha laekumist meie arvele.

Väikeses kohas elamise mõttekus

Eesti asulad ja maakohad on sarnaste väljakutsete ees, nagu võrdlemisi suur osa Euroopa mittelinnalisi piirkondi. Selliste kohtade ruumipoliitika keskendub enamasti rahvastiku vananemise ja vähenemisega kaasnevatele nähtustele. Kahanevate asulate puhul on üsna hästi toimivaks lahenduseks leitud olevat asula tihendamine, keskuseala määratlemine ning avalike funktsioonide koondamine ühe katuse alla. Rahvaarvu kahanemise mõju ruumiloomele visandas täpselt kahe aasta tagune Maja.

Ehkki objektiivsed probleemid eksisteerivad, oleme asulatest ja maakohtadest kõneldes kuidagi märkamatult omaks võtnud puuduoleku retoorika ja kipume neid paiku võrdlema suuremate kohtadega. Aga mis on väikeste kohtade eriomased väärtused? Vaatleme lähemalt viimasel ajal väikese elanikearvuga paikades sündinud arhitektuuri ja maastikuarhitektuuri värvikamaid näiteid ja millist lahkust nad oma kasutajale pakuvad. Mida erilist neis arhitektuurinäidetes peitub ja kas neis ilmneb midagi, millele ka suuremate kohtadega tegeledes mõelda? Või on neis väärtusi, mis pole suuremates kohtades võimalikudki? Katsetamise julgust kohtab neis ehk rohkemgi kui linnades. Tudulinna kirikute mägi esindab aga omaette fenomeni – sealne puukirik on kaotanud torni ja tuuleveski tiivad, ent siiski tajuvad inimesed selle paiga erilisust ning kujundavad seda pisikeseks kultuurikeskuseks.

Oleme ette võtnud üksjagu avaliku funktsiooniga hooneid ja maastikuarhitektuuri objekte, mis on sündinud kohalike inimeste initsiatiivil ja kujunenud nendega tihedas koostöös. Üks omadus, mis uute objektide puhul silma torkab, on parasus – nad on parasjagu suured, nii et hubasuse ja kodususe tunne tekib varmalt. Neis on teatav täpsus ja tabav tarvilikkus, tundub, et midagi pole tehtud keskmisele, tundmatuks jääda soovivale kasutajale. Igale tõsisele, sügavuti minevale ruumitunnetusele eelneb kodususetunnetus.

Väikestes kohtades tehtav tundub ka habras – enamasti põhineb see visiooni ja suure sisemise põlemisega ühe kohaliku inimese tööl, mis selle inimese lahkudes võib kergesti soiku jääda. Suure-Jaani tervisekoda on hea näide pikast ja õnnelikult läinud protsessist, kus alates hoone asukoha otsimisest ja mõtestamisest kuni ehitamiseni on suudetud hoida terviklikku nägemust.

Rahvaarvu kahanemise tingimustes võib küsida, kas see, mis maale praegu ehitatakse, on n-ö kaasaegne miinimum või kaasaegne arhetüüp. Kas see iseloomustab praeguse aja väärtusi ja joonistab välja selle, millest me ei ole nõus loobuma? Näitab meie alasti hinge? On üllatav, kui kõnekaks osutuvad need väikestesse kohtadesse ehitatud (maastiku)arhitektuuri näited nüüdisajast jutustamisel.

Numbri lõpetab Tallinna arhitektuuribiennaalile „Ilu loeb“ pühendatud plokk, mis keskendub ilule kui inimlikule otsustuskriteeriumile ning lahkab tulevikku vaatavalt digitaalsete tehnoloogiate, arhitektuuri ja inimese suhet.

Rural Insights

Small Estonian boroughs and rural areas are facing similar challenges as numerous other European non-urban areas. The spatial policies of such places are mostly focussed on the phenomena accompanying the ageing and declining population. In case of shrinking small boroughs, the densification of the town, defining the central area and bringing public functions under one roof have proved a fairly functional solution. The impact of depopulation on spatial design was explored by Maja exactly two years ago.

Despite the objective problems, we have inadvertently adopted the rhetorics of absences when talking about small towns and rural areas and tend to compare them with larger places. But what are the unique values of small places? We will take a closer look at the most vivid examples of the architecture and landscape architecture recently created in places

Hind: - Hetkel on otsas*

*Jäta enda märge ootenimekirja, siis saame sulle eelisjärjekorras saata teavituse kui raamat on jälle saadaval.

Teema Arhitektuur alla viimati lisatud:

Enriko Talvistu, Ove Maidla, Tartu mustrid,
Hea Lugu, 2017, hind: 15,00 eurot

Koostanud Kalvi Aluve, Postijaamast tänapäevani,
Eesti Raamat, 1965, hind: 4,00 eurot

Sulev Mäeväli, Ajaloo- ja ehitusmälestisi Tallinnas,
Perioodika, 1981, hind: 5,00 eurot

Dmitri Bruns, Tallinn. Linnaehituslik kujunemine,
Valgus, 1993, hind: 25,00 eurot

Ehituskunst 1997/18-19. Estonian Architectural Review 1997/18-19,
Eesti Arhitektide Liit, 1997, hind: 5,00 eurot

Toimetaja Leele Välja, Muinsuskaitse aastaraamat 2018,
Muinsuskaitseamet, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond, 2019, hind: 11,00 eurot

Toimetanud Villem Raam, Eesti arhitektuur (1. osa). Tallinn,
Valgus, 1993, hind: 33,00 eurot

toimetaja Kaur Lass; eessõna: Sulev Vare, Soovitused üldplaneeringu koostamiseks,
Keskkonnaministeerium, 2000, hind: 18,00 eurot

koostanud Evald Tõnisson, Rein Zobel, Kalvi Aluve, Villem Raam, Rasmus Kangropool, Marta Männisalu, Epp Kangilaski, Kaur Alttoa, Juhan Maiste, Leo Gens, Hubert Matve, Leonid Volkov. Toimetanud Sirje Laidre, Anne Lass ja Tiit Masso, Eesti arhitektuur (2. osa). Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa,
Valgus, 1996, hind: 25,00 eurot

Arhitektuurikroonika 87,
1990, hind: 4,50 eurot



Arhitektuur all on 377 raamatut. Klõpsa siia, et näha täielikku loendit!