Teema: Folkloor ja etnograafia
Pealkiri: Silmnähtav / The manifest. Studia Vernacula 6/2015
Autor(id): Tartu Ülikool, Viljandi Kultuuriakadeemia, rahvusliku käsitöö osakond; peatoimetaja ja eessõna: Priit-Kalev Parts, tegevtoimetaja Madis Rennu
Kujundaja: Kristjan Mändmaa ja Maria Muuk


Kirjastus: Viljandi Kultuuriakadeemia
Linn: Viljandi
Aasta: 2015
Originaalkeel:
ISBN: 9789985409404
Lehekülgi: 200
Sari: Studia Vernacula 2015/6

Seisukord: esimesel kaanel väike rebend, muus osas normaalses korras raamat

Mõõdud: 243x167
Suurus: tavaformaadist pisut suuremas formaadis, pehmete kaantega

Sisu:
RAAMAT ASUB LAOS, SAADAVAL 1-3 PÄEVA JOOKSUL. 240

Studia Vernacula VI osa pealkiri on „Silmnähtav”. Jätkuvalt on ajakirja sihiks panustada rahvusteadustesse ning pakkuda käsitöökultuurile ja käelisele pärandile kohtumispaika akadeemilise mõttega.

Nagu juba traditsiooniks kujunenud, avab ka 2015. aasta numbri tõlkeartikkel rahvusvaheliselt tunnustatud uurijalt. Sedapuhku avaldame Umeå ülikooli etnoloogia emeriitprofessori Billy Ehni kirjatöö „Isetegemine: Käelise töö autoetnograafia”. Artikkel näitlikustab üpris argise juhtumi – duširuumi põrandaresti meisterdamise varal lihtsas ja ladusas stiilis, millistel erinevatel viisidel võib isetegemise käelist protsessi sõnaliselt edasi anda. Omaenese tegevuse kirjalikuks jäädvustamiseks pakub Ehn välja kolm kirjeldusstiili: üksikasjaliku, ilukirjandusliku ja akadeemilise.

Pärandtehnoloogia magister Kersti Loite vaatleb artiklis „Üksikesemest ülikonnani Virumaa rahvariiete näitel” Eesti rahvarõivaid puudutavaid trükiseid. Loite näitab, kuidas ilmunud koguteosed on süvendanud rahvarõivaste kandjate ja valmistajate seas arusaama, nagu oleks igal kihelkonnal olemas vaid üks esinduskomplekt. Loite osutab omapoolsete muuseumikogude põhjal komplekteeritud ja teostatud rahvarõivaülikondade varal, et piisava esemelise materjali alusel on võimalik välja töötada mitmeid eriilmelisi komplekte, võttes aluseks konkreetse ajaperioodi, kihelkondlikud eripärad või koguni esemete perekondliku kuuluvuse. Loite töö annab lootust, et arusaamad meie rahvarõivatraditsioonist rikastuvad ning rahvarõivaste kandmise pilt muutub senisest oluliselt mitmekesisemaks.

Jaana Ratas ja Riina Rammo uurivad ajaloolise rõivakaunistusdetaili pronksspiraali ehk vaselise valmistamise ja kasutamise viise artiklis „Ühte kadunud tehnikat taastades: spiraaltorudest kaunistused rõivastel”. Uuritav pronksspiraal on lihtne peenikesest traadist spiraal, millest punuti kokku tekstiilile kinnitatud mustreid või kooti need otse tekstiilmaterjali sisse. Uurimise allikmaterjaliks on hoidlates leiduvad pronksspiraalid, valmistustehnoloogiline teave tugineb Lõhavere linnamäelt leitud töövahenditel. Spiraaltorude kasutusala osas tutvustavad autorid kõlapaeltesse sisse kudumise viisi ning spiraalidest põimitud ja kangale kinnitatud mustrite valmistamist, samuti selleks kasutatud abimaterjale (villane või linane lõng, hobusejõhv, kasetoht).

Studia Vernacula lugeja vana tuttav, Soome arhitektuuridoktor ja palkehitusõpetaja Janne Jokelainen tutvustab artiklis „Palkseina tihtimismaterjalide omadused” algupäraseid uurimistulemusi sambla, lina, puitkiu, klaasvilla ja polüpropeeni õhukindluse, niiskus- ja veeimavuse ning hallitusele vastuvõtlikkuse kohta.

Rubriigis „Praktikapeegel” tutvustab Soomes elav ja tegutsev šveitslasest palkehitaja Meinrad Rohner artiklis „Soovitusi mahu- ja kuluarvestuseks käsitöönduslikus palkehituses” oma arvestusmetoodikat, mis seisneb palkehituse tehnoloogiliste, logistiliste jms eripärade ning ettevõtlusreaalsuse lepingu- ja läbirääkimistehnika koondamises arvutipõhisesse analüüsimudelisse. Selles on oluline osa kogemuse talletamisel: Rohner rõhutab, et kuna seiret ja analüüsi on pärast rasket välitööpäeva füüsiliselt ja vaimselt raske teha, tuleb vastavad rutiinid välja töötada enne välitööde algust.

Maaja Kalle kirjeldab „Ühe peniku taasloomise loos”, kuidas ta TÜ VKAs rahvuslikku tekstiili õppides võttis rahvarõivapraktika raames eesmärgiks välja uurida, kuidas valmistati 19. sajandi Hiiumaa tüdrukute peapärg. Valinud muuseumipärgade hulgast ühe välja, tegi Kalle eseme taasloomisprotsessi läbi viimse detailini: kaardistas tehnilised etapid ja vajaminevad oskused, otsis ja ostis ligilähedased tänapäevased materjalid, mis tekitasid valmistamise ajal terve rea probleeme ja omakorda sundisid leidma nutikaid lahendusi.

Pihkva arhitektuuriloolane Viktor Lantsev kirjeldab oma artiklis „Pihkva oblasti talupoegade kivihooned” 19.–20. sajandi pae- ja maakiviehitust, keskendudes oma välitöödel kohatud müüritiseliikide üldilme iseärasustele, vuukide ja avaraamistuste lahendustele, ehitistele kantud daatumeile ning mõne müürikirja visuaalsetele eripäradele.

Studia Vernacula 2015 „Ringvaadete” rubriigis kirjeldab Soome palkehitusõpetaja Anssi Malinen palkehituse õpetamisel infotehnoloogia rakendamise hariduslikku eksperimenti, mille käigus said Soomes Oulu kutsekooli õpilased ülesandeks teha neile varem tundmatu nurgatapp õppevideo põhjal, käes tahvelarvuti, ilma juhendaja isikliku kohaloluta ja võimaluseta esitada täiendavaid küsimusi.

Rahvusliku ehituse üliõpilane Gert Reimets annab kirjutises „Võromaa suitsusaunakombestik kanti UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja” ülevaate sellest, kuidas tänu tegusate kodukohapatriootide kodanikualgatusele saavutas suitsusaunakombestik 2014. aasta novembris ülemaailmse tunnustuse. Teine rahvusliku ehituse õppur Malvo Tominga kirjeldab maakeldrite kahjustusi ja rekonstrueerimislahendusi 2014. aastal Läänemaal toimunud koolipraktika kogemuse põhjal. Praktika käigus rekonstrueeriti keldri fassaadi, parandati kuivlaomüüride nurki ning omandati töövõtted maakivide murdmiseks nii kivikirvega kui kiilutamise abil.

Rahvusliku metallitöö üliõpilane Anna-Maria Kaseoja annab ülevaate sellest, kuidas ta viis koos kursusekaaslase Indrek Ikkoneniga läbi XXVI laulupeol Tallinnas Tartu Ülikooli välitelgis ehete valmistamise näidistöötoa. Ta käsitleb ettevalmistustöid, töötoas ehete valmistamist ning ettevõtmisega saadud kogemust.

Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri keskuse juhataja Elo Lutsepp ja sama keskuse teadur Karl Kallastu kuulutavad rõõmusõnumit rehemajaomanikele: nimelt hakkas 2015. aasta talvel tööle üle-eestiline nõustajatevõrgustik, mis pakub rehemajaomanikele tasuta esmakordset nõustamist hoone(te) taastamisel.


Märksõnad:
Viljandi Kultuuriakadeemia
Studia Vernacula

Hind: 14,00 EUR

Otsing autori järgi:

L. Allikmets, K. Gross, V. Kask, K. Kõrge, M. Maimets, S. Maramaa, L. Nurmand, R. Ole, L. Praks, L. Päi, J. Riiv, H. Sillastu, E. Tammepõld, H. Vahter, A. Vapra. Koostanud Lembit Allikmets; Tartu Ülikool, Farmakoteraapia (käsiraamat),
Tartu Ülikool, 1991, hind: 12,00 eurot

Mart SõrgTartu Ülikool, majandusteaduskond, rahanduse ja arvestuse instituut, Raha,
Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997, hind: 7,00 eurot

Tartu Ülikool, tervishoiu instituut; koostatud rahvatervise kutsemagistrite ja töötervishoiu residentide referaatide põhjal; toimetanud Eda Merisalu, Bioloogilised riskitegurid töökeskkonnas (õppevahend),
Elmatar, 2002, hind: 7,00 eurot

Vambola Leping, Merike Kaseorg; Tartu Ülikool, majandusteaduskond, rahanduse ja arvestuse instituut, Informaatika III,
Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998, hind: 6,00 eurot

Eve Tomson; Tartu Ülikool, majandusteaduskond, rahvamajanduse instituut, Eesti majandusajalugu 20. sajandil,
Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999, hind: 5,50 eurot

Tartu Ülikool, ajakirjanduse osakond; toimetaja Peeter Maimik, Eesti ajakirjanduse ajaloost IX,
Tartu Ülikool, 1994, hind: 6,00 eurot

Ene Indermitte, Astrid Saava, Mare Saag, Silvia Russak ; Eesti Stomatoloogia Selts, Tartu Ülikool, Stomatoloogia Kliinik, Tervishoiu Instituut, Joogivee fluorisisaldus Eestis, selle tähtsus hambakaariese ja -fluoroosi levimuses ning ennetuses,
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005, hind: 4,50 eurot

Valner Krinal, Kaljo Krimm, Eve Tomson ; Tartu Ülikool, majandusteaduskond, rahvamajanduse instituut., Ühistegevuse arengust Eestis,
Tartu Ülikooli Kirjastus, 1996, hind: 10,00 eurot

Tartu Ülikool, ajakirjanduse osakond; toimetaja Peeter Maimik, Eesti ajakirjanduse ajaloost X,
Tartu Ülikool, 1996, hind: 6,00 eurot

Tartu Ülikooli MRI loodusteaduste didaktika lektoraat, Eesti bioloogiaõpetajate konverents. Tartu, 5.-6. mai 2000. Teesid,
Tartu Ülikool, 2000, hind: 4,00 eurot

Tartu Ülikool; koostanud M. Martin, Selgrootute loomade süsteem. Abiks selgrootute zooloogia õppijaile,
Tartu Ülikool, 1990, hind: 4,00 eurot

Tartu Ülikool, Viljandi Kultuuriakadeemia, rahvusliku käsitöö osakond; peatoimetaja ja eessõna: Kadri Tüür, sisutoimetajad: Helen Kästik, Kadri Tüür; tegevtoimetaja Madis Rennu, Leivanumber / Breadwinner,
Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017, hind: 15,00 eurot

Teema Folkloor ja etnograafia alla viimati lisatud:

Karin Ribenis, Eesti rahvaluule bibliograafia (1918-1992). II, Registrid ja lisad = Bibliography of Estonian folklore (1918-1992). II, Indices and appendices. Библиография литературы по эстонской фольклористике (1918-1992). II, Указатели и дополнительные материалы,
Eesti Kergejõustikuveteranide Assotsiatsioon, 1998, hind: 8,00 eurot

Matthias Johann Eisen. Koostanud Herbert Tampere, Esivanemate varandus (muistendid),
Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, hind: 5,00 eurot

Mall Hiiemäe, Rahvakalendri tähtpäevi,
Koolibri, 1998, hind: 7,00 eurot

Vaike Sarv, Maarja Kasema, Setu hällitused,
Eesti Keele Instituut, 1999, hind: 14,00 eurot

Valdek Kaasik, Tõestisündinud lood,
2006, hind: 13,00 eurot

Mall Hiiemäe, Kodavere pajatused. Kujunemine ja koht rahvajututraditsioonis,
Eesti Raamat, 1978, hind: 6,00 eurot

Matthias Johann Eisen, Eesti vanasõnad,
Perioodika, 1993, hind: 4,00 eurot

Mall Hiiemäe, Arved Luts, Heiki Pärdi, Gea Troska, Igor Tõnurist, Aino Voolmaa , Anne Vaserik (toimetaja), Esivanemate varandus. Rahvateaduslik teatmik,
1993, hind: 11,00 eurot

History of education and pedagogical thought in the Baltic countries up to 1940,
Izdevniecība RaKa, 2009, hind: 11,00 eurot

Knuts Skujenieks, Õhtu eeli laulma läksin,
Eesti Raamat, 1985, hind: 4,00 eurot



Folkloor ja etnograafia all on 172 raamatut. Klõpsa siia, et näha täielikku loendit!