Lugusid materjalidest / Stories Klõpsa siia , et näha täielikku loendit! Lugusid materjalidest / Stories about materials. Studia Vernacula 4/2013, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 2013 | vanaraamat. ee
Alates 11. märtsist saab poodi tellitud pakke kätte endiselt tööajal E-R 10-18.00 ja L 10-16.00. Kaupluse ukse tagant helista tel. 734 1901. Pakiga posti teel saatmine toimib tavapäraselt.
Ostukorv

Ostukorv on tühi

Teema: Folkloor ja etnograafia
Pealkiri: Lugusid materjalidest / Stories about materials. Studia Vernacula 4/2013
Autor(id): Tartu Ülikool, Viljandi Kultuuriakadeemia, rahvusliku käsitöö osakond; peatoimetaja ja eessõna: Priit-Kalev Parts, tegevtoimetaja Madis Rennu
Kujundaja: Kristjan Mändmaa, Moonika Maidre


Kirjastus: TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
Linn: Viljandi
Aasta: 2013
Originaalkeel:
ISBN: 9789985996478
Lehekülgi: 172
Sari: Studia Vernacula 2013/4

Seisukord: normaalses korras raamat

Mõõdud: 244x170
Suurus: tavaformaadist pisut suuremas formaadis, pehmete kaantega

Sisu:
RAAMAT ASUB LAOS, SAADAVAL 1-3 PÄEVA JOOKSUL. 229

2013. aastast hakkab Studia Vernacula ilmuma akadeemilise aasta-ajakirjana, mis sisaldab käsitöö ja käelise kultuuri alustekstide tõlkeid, uurimuslikke artikleid ning päevakajalisi juhtumiraporteid ja ülevaateid. Seekordse numbri pealkiri on Lugusid materjalidest.

Allpool ülevaade värske numbri sisust.
Ajakirja sissejuhatuses avavad toimetajad Priit-Kalev Parts, Madis Rennu ja Kristi Jõeste uuenenud väljaande tagamaid ning uurimisala. Vaadeldakse, millist kasu võiks Studia Vernacula tuua akadeemilise taustaga käsitööpraktikute ringile, milline on olnud senine sarja sisu, milliseid artikleid avaldatakse. Samuti püstitatakse siin mitmeid teoreetilisi küsimusi: millised on käsitööteaduse perspektiivid ja millised on peamised käeliste oskuste uurimise ja edasiandmise juures esile kerkivad probleemid.


Studia Vernacula 2013 põhimotiivi – lugusid materjalidest – avab tõlkeartikkel „Materjalid materiaalsuse vastu“ sotsiaalantropoloogia elavalt klassikult Tim Ingoldilt. Ingold kutsub üles tooma materiaalse kultuuri uuringutesse tagasi materjalid selle sõna vahetus tähenduses, mis neil on käsitöölistele ja tootjatele (vask, teras, puit, tekstiilid, värvid ja pigmendid jne). Ingold väidab, et inimesed, nagu kõik muudki olendid ja asjad „ujuvad materjalide ookeanis“. Asjade vorme sünnib ja neid sünnitatakse materjalide voolus ning need on ikka enam või vähem ajutised. Inimesed mängivad selles oma rolli koos teiste elusolenditega, kusjuures sageli võtavad nad üle teiste elusolendite vormimistöö jäänused või tulemused (vaha, siid, õlid, kiud jne). Sestap, väidab Ingold, saame objektidest, „asjadest“, rohkem teada siis, kui kõneleme nende materjalide konkreetsetest omadustest, mitte objektide materiaalsusest.


Monika Hint avab artiklis „Looduslik vorm: eseme ja vormikujunduse seos lamba sääreluust vilepilli näitel“ seoseid luu loodusliku vormi ja lõppsaaduse vahel, seda, kuidas looduslik vorm ja töötlemise tehnoloogia tingivad ja inspireerivad disainilahenduse tuletamise käiku. Tööd võimaldavad tõhustada nüüdisaegsed töövahendid ning hanke- ja töötlemisprotsesside otstarbekas korraldus. Hint rõhutab ka luumaterjali kasutamise eetilisi ja keskkondlikke aspekte: luutoorme täielikum ärakasutamine kujutab tema jaoks endast austusavaldust kõige elava vastu, selle majanduslik ja keskkonnakaitseline mõju seisneb maapiirkondade ettevõtluse rikastamises ja nn „põllumajanduse kõrvalsaadustele“ ehk sisuliselt jäätmetele rakenduse leidmises.

Alo Peebo ja Madis Rennu avavad artiklis „Maakivi ehitusmaterjalina: töötlemine ja kasutus“ maakivi kui ehitusmaterjali eetilist, esteetilist ja kultuurilist mõõdet. Rahvakeelne sõna „maakivi“ tähistab traditsioonilist ehitusmaterjali, mis geoloogilises mõttes hõlmab laia spektrit mandrijääga Eestisse kandunud tard- ja moondekivimeid. Maakivist ehitamine on alati olnud ja on kallis töö, kuna materjali transport, valimine, töötlemine ja paigaldamine nõuavad suurt vilumust. Kivilõhkumistehnikaist vaadeldakse artiklis lähemalt suurhaamriga ning kiilude abil lõhkumist. Autorid tõdevad, et tänapäeva kiviehituspraktikute seas valitsevad suured erimeelsused kohaste töövõtete osas, mis võib tuleneda asjaolust, et valdavalt on tegemist iseõppijatega.

Anu Pink võrdleb artiklis „Silmuskudumise põhivõte – kas aadlidaamide graatsia või talutüdrukute kiirus?“ silmuskudumise põhivõtteid. Anu Pink vaatleb seni minimaalse tähelepanu osaliseks saanud tehnoloogilist aspekti: mis tehnikaid on naised maailma eri paigus kudumiseks kasutanud ja milliseid teid pidi võisid Eestisse jõuda siin tuntud üleviskamisega kudumisliigutus ning hilisem sõrmeltkudumine. Autor leiab, et kudumisliigutuste uurimine ja nende võrdlemine annab selgema pildi Eesti mitmekesise kudumiskultuuri arengust ning võimalikest kultuurimõjutustest, tehes seega jõulise sissejuhatuse teema edasisse uurimisse.

Studia Vernacula 2013 ülevaadete rubriigis on esimene ülevaateartikkel „Soome palkehituse ajalugu“, milles Soome arhitektuuridoktor ja käsitööõpetaja Janne Jokelainen Seinäjoe Rakenduskõrgkoolist vaatleb Soome palkehituse ajalugu palkkonstruktsiooni arenguloo vaatenurgast. Jokelainen tõdeb, et kvaliteetseimat palkarhitektuuri Soomes on loodud, toetudes palgi kui ehitusmaterjali ja palkehituskonstruktsiooni tundmisele (1620–1810 kirikuehitus) ning nurgaliidete ja käsitöö väljendusjõule (19. sajandil lõpu kunstnikuvillad). Tänapäevase tööstusliku palkehituse arendustöö tulemusel on toodete kvaliteet märkimisväärselt paranenud, samal ajal on palk neis minetanud loodusliku materjali olemuse ja seetõttu oma väljendusjõu kaotanud.

Made Uus käsitleb loomanaha tarbematerjaliks töötlemise traditsioonilisi tehnoloogiaid artiklis ”Traditsioonilistest kodustest nahatöötlemise võtetest Eestis”. Naha töötlemine koosneb üldiselt kolmest põhiprotsessist: eeltööd (nülgimine, puhastamine), ettevalmistatud naha töötlemine parkainega ja viimistlusprotseduurid (pesemine, venitamine jne). Üksikasjalikumalt tutvustab autor erisuguseid parkimismeetodeid: taimparki, maarjasparki, jahuhapatisparki.

Liisa Kallam ja Liisa Tomasberg annavad artiklis „Taasavastamas turbakiudu“ lühiülevaate turbakiu kasutamisest tekstiilitoodete toormaterjalina Euroopas minevikus ja tänapäeval. Turbakiu eripärased omadused (suur niiskusimavus ja soojapidavus, antibakteriaalsus) suunavad seda kasutama just spetsiifiliste toodete valmistamiseks (nt raviotstarbelised tekstiilid). Autorid tõdevad, et turbakiu kasutamine õigustab end paremini viltmaterjalis ning pigem käsitöö kui tööstusliku tootmise puhul.

Liis Luhamaa tutvustab 2012. aasta juulis Vormsis toimunud kõrvenõgese (Urtica dioica) töötlemise töötuba. Nõgesekiud on väga vastupidav ja tugev materjal, mille kasutus on töötlemise keerukuse ja nõgeses sisalduva kiu vähesuse tõttu praeguseks hääbunud. Töötoas eraldati Eelike Virve juhendamisel taimedest kiudu toormenetluse teel. Autor tutvustab nõgesevarte laasimist, koorimist, keetmist leeliselahuses, kraasimis- ja ketramiskatsetusi. Töötoas tehti veel nõgesekoortest köit ja värviti nõgeselehtedega lõnga. Kangast ja omakedratud lõngajupikestest kooti raamidel ja telgedel näidislappe.

Külli Eichenbaum ja Kalle Eller käsitlevad artiklis „Suitsusaunade põlengutest ja nende ärahoidmisest“ suitsusaunade tuleohutust. Suitsusaunad ning neid puudutavad oskused ja teadmised on muutunud haruldaseks, samal ajal on aga võrokeste suitsusaunakombestik esitatud UNESCO maailma vaimse kultuuripärandi esindusnimistusse ning suitsusaunade kasutamine ja ehitamine on taas tõusuteel. Need kaks erisuunalist protsessi on tekitamas paradoksaalset olukorda, kus pärandit ei ohusta enam unustus, vaid tuli.

Studia Vernacula 2013. aasta numbri võtab kokku Ave Matsini ülevaade 16.−18. maini 2013. aastal Viljandis toimunud käsitöökonverentsist „Traditsioonilised kampsunid Läänemeremaades“. Konverentsil kõneldi sellest, milliseid kampsuneid on Läänemere-äärsetes maades ajaloolistelt kootud ja kuidas need peegeldavad meie ühist ajalugu.


Märksõnad:
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
Studia Vernacula
Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond
eesti
käsitöö
disain
looduslikud materjalid
pärandtehnoloogia
luuesemed
vilepill
looduskivid
ehitus
silmuskudumine
kampsunid
nahk (materjal)
turvas
kõrvenõges
kiudained
suitsusaunad
tuleohutus
soome
palkehitised
puitarhitektuur
arhitektuuriajalugu
pärandkultuur
artiklikogumikud
magistritööd
katkendid

Hind: 15,00 EUR
Otsing autori järgi:

Tartu Ülikool, ajakirjanduse osakond; toimetaja Peeter Maimik, Eesti ajakirjanduse ajaloost X,
Tartu Ülikool, 1996, hind: 6,00 eurot

Tartu Ülikooli MRI loodusteaduste didaktika lektoraat, Eesti bioloogiaõpetajate konverents. Tartu, 5.-6. mai 2000. Teesid,
Tartu Ülikool, 2000, hind: 4,00 eurot

Tartu Ülikool; koostanud M. Martin, Selgrootute loomade süsteem. Abiks selgrootute zooloogia õppijaile,
Tartu Ülikool, 1990, hind: 4,00 eurot

Tartu Ülikool, Viljandi Kultuuriakadeemia, rahvusliku käsitöö osakond; peatoimetaja ja eessõna: Kadri Tüür, sisutoimetajad: Helen Kästik, Kadri Tüür; tegevtoimetaja Madis Rennu, Leivanumber / Breadwinner,
Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017, hind: 15,00 eurot

Tiiu Paas; Tartu Ülikool, majandusteaduskond, majandusinformaatika ja -modelleerimise instituut, Sissejuhatus ökonomeetriasse,
Tartu Ülikooli Kirjastus, 1995, hind: 11,00 eurot

Tartu Ülikool, uurali keelte õppetool, ungari lektoraat; koostaja ja toimetaja Pomozi Peter, Kis magyar irodalmi antológia / Väike valimik ungari kirjandusest,
Tartu Ülikool, 1994, hind: 6,00 eurot

T. Pedastsaar, L. Vassiltšenko [Tartu Ülikool, pedagoogika osakond], Kodulugu. 3. osa. Lugemik vene õppekeelega koolidele,
Tartu Riiklik Ülikool, 1995, hind: 6,00 eurot

Tartu Ülikool, Eesti Ajalooarhiiv, Eesti Teadusfond. Koostanud: Lauri Lindström, Toomas Hiio (töörühma juhid), Helina Tamman, Ene Hiio, Arti Hilpus, Leino Pahtma, Argo Kuusik, Salme Nõmmeots, Malle Loit, Shirley Kodasma, Valdek Pütsep. Toimetuskolleegium: Villu Tamul jt., Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944 I-III. The directory of the Student Body of the Tartu University in 1918-1944,
Tartu Ülikooli Kirjastus, 1994, hind: 44,00 eurot

koostanud Tartu Ülikooli välissuhete osakond; toimetaja Lauri Randveer, Academica I-X 1997-2006. Kümme Saksa - Eesti akadeemilist nädalat. Aulaloengute kogumik. Zehn Deutsch-Estnische Akademische Wochen. Sammelband der Festvorträge,
Eesti Keele Sihtasutus, 2006, hind: 20,00 eurot

Tartu Ülikooli eetikakeskus; koostajad Margit Sutrop, Triin Pisuke, Mõtestatud Eesti - ühiseid väärtusi hoides. Esseekogumik,
Eesti Keele Sihtasutus, 2008, hind: 8,50 eurot

Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut ; toimetaja [ja eessõna:] Andu Rämmer, Vaateid teelahkmelt,
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008, hind: 9,00 eurot

Eesti Looduseuurijate Selts, Tartu Ülikooli geoloogia osakond, Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut, Schola geologica IX. Aeg,
Eesti Looduseuurijate Selts, 2013, hind: 4,00 eurot

Teema Folkloor ja etnograafia alla viimati lisatud:

Matthias Johann Eisen. Koostanud Herbert Tampere, Esivanemate varandus (muistendid),
Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, hind: 5,00 eurot

Toimetanud Agnes Aljas, Tuuli Kaalep, Pille Runnel ja Toivo Sikka, Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat (55. osa),
Eesti Rahva Muuseum, 2012, hind: 8,00 eurot

Külä nii kynõli. Valik seto pajatuisi,
Võro Instituut, 1999, hind: 6,00 eurot

koostajad Lille-Astra Arraste, Ilma Adamson, Anneli Ammas, Ülle Feršel, Kadri Tiis, Juris Žigurs, Kadri Valner, 75 aastat Eesti tantsupidusid. 75 Years of Estonian Dance Festivals,
Varrak, 2009, hind: 25,00 eurot

Priit-Kalev Parts, Madis Rennu, Liisi Jääts, Ave Matsin, Joosep Metslang; koostaja Priit-Kalev Parts; Tartu Ülikool, Viljandi Kultuuriakadeemia, [rahvusliku käsitöö osakond], Traditsioonilised puutöö- ja ehitusoskused Viljandimaal 2008,
Viljandi Kultuuriakadeemia, 2009, hind: 13,00 eurot

Sirje Õim; toimetaja Urmas Sutrop, Loomariik setu rahvalauludes / Eläjäriik seto rahvalauluh,
Eesti Keele Sihtasutus, 2012, hind: 7,00 eurot

Tartu Ülikool, Viljandi Kultuuriakadeemia, rahvusliku käsitöö osakond; peatoimetaja ja eessõna: Priit-Kalev Parts, tegevtoimetaja Madis Rennu, Lugusid materjalidest / Stories about materials. Studia Vernacula 4/2013,
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013, hind: 15,00 eurot

Tartu Ülikool, Viljandi Kultuuriakadeemia, rahvusliku käsitöö osakond; peatoimetaja ja eessõna: Priit-Kalev Parts, tegevtoimetaja Madis Rennu, Käegakatsutav / The tangible. Studia Vernacula 5/2014,
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014, hind: 8,00 eurot

Tartu Ülikool, Viljandi Kultuuriakadeemia, rahvusliku käsitöö osakond; peatoimetaja ja eessõna: Kadri Tüür, sisutoimetajad: Helen Kästik, Kadri Tüür, tegevtoimetaja Madis Rennu, Esemete elulood / Object biographies. Studia Vernacula 9/2018,
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond, 2018, hind: 15,00 eurot

Tartu Ülikool, Viljandi Kultuuriakadeemia, rahvusliku käsitöö osakond; peatoimetaja ja eessõna: Priit-Kalev Parts, tegevtoimetaja Madis Rennu, Silmnähtav / The manifest. Studia Vernacula 6/2015,
Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015, hind: 14,00 eurot



Folkloor ja etnograafia all on 165 raamatut. Klõpsa siia, et näha täielikku loendit!
Lugusid materjalidest / Stories about materials. Studia Vernacula 4/2013, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 2013 | vanaraamat.ee
Lugusid materjalidest / Stories about materials. Studia Vernacula 4/2013, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 2013 | vanaraamat.ee
Lugusid materjalidest / Stories about materials. Studia Vernacula 4/2013, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 2013 | vanaraamat.ee
Lugusid materjalidest / Stories about materials. Studia Vernacula 4/2013, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 2013 | vanaraamat.ee
Lugusid materjalidest / Stories about materials. Studia Vernacula 4/2013, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 2013 | vanaraamat.ee
Lugusid materjalidest / Stories about materials. Studia Vernacula 4/2013, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 2013 | vanaraamat.ee

Kasutatud raamatud
Alates 1999. aastast järjest täienenud raamatukataloog sisaldab täna üht Eesti kõige hoolikamalt valitud, sisukaimat kollektsiooni, mis pakub raamatusõpradele ehedaimat lugemisrõõmu.

Üle 47 000 väljaande
Kui tüüpilises raamatupoes on tavapäraselt müügil umbes 3000 raamatut, siis Vanaraamatu antikvariaat pakub lugejaile suuremat valikut, sest müüme kasutatud raamatuid erinevatest kümnenditest.

Raamatute tellimine
Kõiki kataloogis müügil olevaid väljaandeid saad mugavalt tellida veebilehe kaudu.
Veebist ostmise juhend
Tellimistingimused
Privaatsustingimused

Kontaktandmed
Biblio OÜ, reg.nr. 10598332,
Raamatupood: Riia 5, Tartu, 51010 Eesti
Veebikataloog: www.vanaraamat.ee
Kontakttelefon (+372) 7 341 901
E-mail: 

 


www.vanaraamat.ee © 2024 Biblio OÜ » Kvaliteetsed kasutatud raamatud