Teema: Keel ja kirjandus
Pealkiri:
Õdagumeresoomõ kodo. Läänemeresoome koduAutor(id): Toimetanud Helen Koks ja Jan Rahman
Kujundaja: Aapo Ilves
Kirjastus: Võro Instituut
Linn:
Aasta: 2007
Originaalkeel:
ISBN: 14062534
Lehekülgi: 184
Sari: Võro Instituudi toimõndusõq 20
Seisukord: normaalses korras raamat, kaaned üle kiletatud, raamatukogu ja sealt mahakandmise tempel sees, sisu olemas ja korras
Mõõdud: 150 × 210 mm
Suurus: tavaformaadis, pehmete kaantega
Sisu:
RAAMAT ASUB LAOS, SAADAVAL 1-3 PÄEVA JOOKSUL. 300
Võro instituudi ja Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakonna kooraldatul rahvusvahelisel konverentsil, mis peeti Võrus 19.-21. oktoobrini 2006. aastal, püüti leida vastuseid küsimustele, kus ja missugune on olnud eri läänemeresoome rahvaste kodu ning mis iseloomustab kakskeelset kodu. Arutati ka selle üle, kuidas teatud rahvastele omase keele, kultuuri ja maailmapildi eluspüsimisi tagada.
Käesolevas kogumikus on konverentsil peetud ettekannete põhjal kirjutatud artiklid ja esseed.
Esimeses osas «Läänemeresoome kodu» on artikleid mitmelt alalt. Evar Saar toob ajaloolise Võrumaa kohanimede näitel välja tegurid, mis võivad mõjutada kohanimesüsteemi kujunemist; Péter Pomozi tutvustab «Agenda Parva Brunsbergae» lõunaeestikeelsete osade kirjaviisi; Marjatta Normani artiklist aga tulevad välja kakskeelse kodu head ja halvad jooned.
Pea pool esimese osa artikleist käsitleb väikeste läänemeresoome keelte ja kultuuride olukorda. Enn Ernits räägib isureist, nende asualadest ja algkodust. Heinike Heinsoo kirjeldab, kui hästi mäletavad vadjalased taimenimetusi. Ta võrdleb oma hiljutisi kogumistulemusi ka Gustav Vilbaste materjalidega. Anitta Viinikka-Kallinen näitab, kuidas on kveene siiani ilukirjanduses kujutatud ning millisena paistab see rahvakild esimeses kveenikeelses romaanis.
Helen Kõmmuse artikkel tutvustab Hiiumaal elava, aga Võrumaalt pärit oleva rahvalauliku Laine Mägi käest kogutud rahvalaule.
Kogumiku teises osas «Kodu kullane...» on esseistlikud kirjutised. Madis Arukask ja Õie Sarv vaatavad, millisena on kodu rahvalauludes kujutletud. Miikul Pahomov tutvustab lüüdi rahvast ja keelt ning arutleb selle üle, kus on olnud lüüdi rahva algkodu. Elo Liiv ja Taago Tubin arutlevad oma esseedes selle üle, mis on eestlastele varem oma olnud ja mis on selleks kaasajal.
Toimetajad
Märksõnad:
fennougristika
eesti keel
Võru murre
eesti
etnoloogia
läänemeresoome keeled
toimetised
Võro Instituudi toimõndusõq 20
Hind:
4,00 EURTeema
Keel ja kirjandus alla viimati lisatud:
Rein Veidemann, 101 Eesti kirjandusteost,
Varrak, 2011, hind: 11,00 eurot
Jüri Talvet, Peeter Torop ja Haljand Udam. Koostanud Jüri Talvet, Maailmakirjandus 1. Keskajast valgustuseni. Õpik keskkoolile,
Koolibri, 1995, hind: 12,00 eurot
Karl Muru. Koostanud Peeter Olesk, Luuleseletamine,
Ilmamaa, 2001, hind: 13,00 eurot
Koostanud Anne Valmas, August Mälk. Personaalnimestik,
Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogu, 1991, hind: 3,60 eurot
koostanud Asta Õim; toimetanud Katre Õim, Komistusi metafooridega,
Keelehooldekeskus, 2011, hind: 6,00 eurot
Tartu Ülikool, eesti keele osakond; kokku seadnud Katrin Kern; harjutused koostanud Karin Kaljumägi, Katrin Kern, Kersti Lepajõe, Urve Pirso ja Maia Rõigas; toimetanud ja täiendanud Tiiu Erelt, Õigekirja ja vormiõpetuse harjutusi,
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011, hind: 8,00 eurot
Cornelius Hasselblatt. Koostanud Cornelius Hasselblatt ja Arne Merilai, Eemalt vaadates. Veerand sajandit eesti kirjandusega,
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015, hind: 15,00 eurot
Nigol Andresen, Friedebert Tuglas,
Eesti Raamat, 1968, hind: 4,50 eurot
Harald Peep, Kolm laipa, kõik surnud ehk Kriminaalne kirjandusmaastik,
Ilmamaa, 1996, hind: 7,00 eurot
Rein Kull, Kirjakeel, oskuskeel, üldkeel,
Eesti Keele Sihtasutus, 2000, hind: 12,00 eurot
Keel ja kirjandus all on 1422 raamatut. Klõpsa
siia, et näha täielikku loendit!