Teema: Keel ja kirjandus
Pealkiri:
Õdagumeresoomõ kodo. Läänemeresoome koduAutor(id): Toimetanud Helen Koks ja Jan Rahman
Kujundaja: Aapo Ilves
Kirjastus: Võro Instituut
Linn:
Aasta: 2007
Originaalkeel:
ISBN: 14062534
Lehekülgi: 184
Sari: Võro Instituudi toimõndusõq 20
Seisukord: normaalses korras raamat, kaaned üle kiletatud, raamatukogu ja sealt mahakandmise tempel sees, sisu olemas ja korras
Mõõdud: 150 × 210 mm
Suurus: tavaformaadis, pehmete kaantega
Sisu:
RAAMAT ASUB LAOS, SAADAVAL 1-3 PÄEVA JOOKSUL. 300
Võro instituudi ja Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakonna kooraldatul rahvusvahelisel konverentsil, mis peeti Võrus 19.-21. oktoobrini 2006. aastal, püüti leida vastuseid küsimustele, kus ja missugune on olnud eri läänemeresoome rahvaste kodu ning mis iseloomustab kakskeelset kodu. Arutati ka selle üle, kuidas teatud rahvastele omase keele, kultuuri ja maailmapildi eluspüsimisi tagada.
Käesolevas kogumikus on konverentsil peetud ettekannete põhjal kirjutatud artiklid ja esseed.
Esimeses osas «Läänemeresoome kodu» on artikleid mitmelt alalt. Evar Saar toob ajaloolise Võrumaa kohanimede näitel välja tegurid, mis võivad mõjutada kohanimesüsteemi kujunemist; Péter Pomozi tutvustab «Agenda Parva Brunsbergae» lõunaeestikeelsete osade kirjaviisi; Marjatta Normani artiklist aga tulevad välja kakskeelse kodu head ja halvad jooned.
Pea pool esimese osa artikleist käsitleb väikeste läänemeresoome keelte ja kultuuride olukorda. Enn Ernits räägib isureist, nende asualadest ja algkodust. Heinike Heinsoo kirjeldab, kui hästi mäletavad vadjalased taimenimetusi. Ta võrdleb oma hiljutisi kogumistulemusi ka Gustav Vilbaste materjalidega. Anitta Viinikka-Kallinen näitab, kuidas on kveene siiani ilukirjanduses kujutatud ning millisena paistab see rahvakild esimeses kveenikeelses romaanis.
Helen Kõmmuse artikkel tutvustab Hiiumaal elava, aga Võrumaalt pärit oleva rahvalauliku Laine Mägi käest kogutud rahvalaule.
Kogumiku teises osas «Kodu kullane...» on esseistlikud kirjutised. Madis Arukask ja Õie Sarv vaatavad, millisena on kodu rahvalauludes kujutletud. Miikul Pahomov tutvustab lüüdi rahvast ja keelt ning arutleb selle üle, kus on olnud lüüdi rahva algkodu. Elo Liiv ja Taago Tubin arutlevad oma esseedes selle üle, mis on eestlastele varem oma olnud ja mis on selleks kaasajal.
Toimetajad
Märksõnad:
fennougristika
eesti keel
Võru murre
eesti
etnoloogia
läänemeresoome keeled
toimetised
Võro Instituudi toimõndusõq 20
Hind:
5,00 EURTeema
Keel ja kirjandus alla viimati lisatud:
Leena Kurvet-Käosaar ja Marja Unt, Kurt Vonnegut. Jerome David Salinger. Kirjanduse lisamaterjal gümnaasiumile,
Avita, 2003, hind: 6,80 eurot
Vastutav toimetaja Jüri Nõmm, Marm 3/4. Paastukuu 1990,
Kärp, 1990, hind: 2,60 eurot
Ilmar Tomusk, Keel ja poliitika III. Artiklid ja ettekanded 2009-2017. Artiklid ja ettekanded III 2009-2017,
EKSA, 2018, hind: 12,00 eurot
Katrin Raid, Loomise lugu. Eesti aeg,
Eesti Kirjanike Liit, 2002, hind: 16,00 eurot
Toimetanud: Eduard Ertis, Mall Hiiemäe, Eda Kalmre... jt., Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed XII. Uurimusi. Jakob Hurda 150. sünniaastapäevaks,
Eesti Raamat, 1989, hind: 7,50 eurot
Udo Uibo, Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid,
Tänapäev, 2014, hind: 19,00 eurot
Koostanud Aili Kalavus ja Mare Müürsepp, Kui Arno isaga koolimajja jõudis... Oskar Lutsu «Kevade» kommenteeritud kooliväljaanne,
Ilo, 2007, hind: 15,00 eurot
Villem Grünthal-Ridala, Tõu küsimus. Eesti Mõttelugu nr. 119,
Kirjastus Ilmamaa, 2014, hind: 12,00 eurot
Ivar Grünthal, Müütide maagia,
Ilmamaa, 2001, hind: 9,00 eurot
Rudolf Põldmäe, Vennastekoguduse kirjandus,
Ilmamaa, 2011, hind: 13,00 eurot
Keel ja kirjandus all on 1428 raamatut. Klõpsa
siia, et näha täielikku loendit!