Teema: Keel ja kirjandus
Pealkiri: Õdagumeresoomõ kodo. Läänemeresoome kodu
Autor(id): Toimetanud Helen Koks ja Jan Rahman
Kujundaja: Aapo Ilves


Kirjastus: Võro Instituut
Linn:
Aasta: 2007
Originaalkeel:
ISBN: 14062534
Lehekülgi: 184
Sari: Võro Instituudi toimõndusõq 20

Seisukord: normaalses korras raamat, kaaned üle kiletatud, raamatukogu ja sealt mahakandmise tempel sees, sisu olemas ja korras

Mõõdud: 150 × 210 mm
Suurus: tavaformaadis, pehmete kaantega

Sisu:
RAAMAT ASUB LAOS, SAADAVAL 1-3 PÄEVA JOOKSUL. 300

Võro instituudi ja Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakonna kooraldatul rahvusvahelisel konverentsil, mis peeti Võrus 19.-21. oktoobrini 2006. aastal, püüti leida vastuseid küsimustele, kus ja missugune on olnud eri läänemeresoome rahvaste kodu ning mis iseloomustab kakskeelset kodu. Arutati ka selle üle, kuidas teatud rahvastele omase keele, kultuuri ja maailmapildi eluspüsimisi tagada.
Käesolevas kogumikus on konverentsil peetud ettekannete põhjal kirjutatud artiklid ja esseed.
Esimeses osas «Läänemeresoome kodu» on artikleid mitmelt alalt. Evar Saar toob ajaloolise Võrumaa kohanimede näitel välja tegurid, mis võivad mõjutada kohanimesüsteemi kujunemist; Péter Pomozi tutvustab «Agenda Parva Brunsbergae» lõunaeestikeelsete osade kirjaviisi; Marjatta Normani artiklist aga tulevad välja kakskeelse kodu head ja halvad jooned.
Pea pool esimese osa artikleist käsitleb väikeste läänemeresoome keelte ja kultuuride olukorda. Enn Ernits räägib isureist, nende asualadest ja algkodust. Heinike Heinsoo kirjeldab, kui hästi mäletavad vadjalased taimenimetusi. Ta võrdleb oma hiljutisi kogumistulemusi ka Gustav Vilbaste materjalidega. Anitta Viinikka-Kallinen näitab, kuidas on kveene siiani ilukirjanduses kujutatud ning millisena paistab see rahvakild esimeses kveenikeelses romaanis.
Helen Kõmmuse artikkel tutvustab Hiiumaal elava, aga Võrumaalt pärit oleva rahvalauliku Laine Mägi käest kogutud rahvalaule.
Kogumiku teises osas «Kodu kullane...» on esseistlikud kirjutised. Madis Arukask ja Õie Sarv vaatavad, millisena on kodu rahvalauludes kujutletud. Miikul Pahomov tutvustab lüüdi rahvast ja keelt ning arutleb selle üle, kus on olnud lüüdi rahva algkodu. Elo Liiv ja Taago Tubin arutlevad oma esseedes selle üle, mis on eestlastele varem oma olnud ja mis on selleks kaasajal.
Toimetajad


Märksõnad:
fennougristika
eesti keel
Võru murre
eesti
etnoloogia
läänemeresoome keeled
toimetised
Võro Instituudi toimõndusõq 20

Hind: 4,00 EUR

Teema Kultuur alla viimati lisatud:

Eduard Laugaste, Eesti rahvaluule,
Valgus, 1986, hind: 7,00 eurot

Ingrid Rüütel, Eesti uuema rahvalaulu kujunemine,
Eesti Kirjandusmuuseum, 2012, hind: 15,00 eurot

Nigol Andresen, Friedebert Tuglas,
Eesti Raamat, 1968, hind: 4,50 eurot

Mihhail Lotman, Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist. Tartu-Moskva koolkond,
TLÜ kirjastus, 2012, hind: 15,00 eurot

Friedrich Reinhold Kreutzwald (kogunud ja ümber töötanud), Kalevipoeg,
Roto, 1992, hind: 15,00 eurot

Harald Peep, Kolm laipa, kõik surnud ehk Kriminaalne kirjandusmaastik,
Ilmamaa, 1996, hind: 7,00 eurot

Rachel Storm, Idamaade mütoloogia entsüklopeedia,
Varrak, 2001, hind: 35,00 eurot

Herbert Tampere; eessõna: Ingrid Rüütel, Eesti rahvaviiside antoloogia I,
Eesti Keele Instituut, 1999, hind: 11,00 eurot

Maie Kalda, Mis loom see on?,
Eesti Kirjandusmuuseum, 2004, hind: 3,00 eurot

Boris Kabur, Sassuuni sõgedad,
Eesti Raamat, 1979, hind: 7,00 eurot



Kultuur all on 4908 raamatut. Klõpsa siia, et näha täielikku loendit!