Ustav Mikelsaar, Kallis Mari. Kannata. Sind ei iial. Eesti lugu, 2009 Eesti Päevaleht, Akadeemia

Esimesele maailmasõjale (1914–1918) ja Oktoobrirevolutsioonile järgnenud segaduses oli idee Eesti omariiklusest vaid üks palju­dest tulevikuvõimalustest. Ustav Mikelsaare triloogia kujutab seda pöördelist ajastut ühe noore mehe eneseleidmisloo võtmes. Aastatel 1997–1999 ilmunud triloogia „Kallis Mari”, „Kannata” ja „Sind ei iial” pealkirjad viitavad rahvalaulule, mis algab sõnadega „Kallis Mari, kannata, sind ei iial unusta”. Just seda viisi kasutas legendi järgi Pjotr Tšaikovski oma kuuendas, „Pateetilises sümfoonias”. Vene ja Eesti suhted on ka üks romaanitriloogia kesktelg, kuid rahvaluule asemel on Mikelsaar kasutanud selle loomiseks autobiograafilist ja dokumentaalset materjali. Reklaam Teosed rajanevad professor Herbert Normanni päevikutel. Normann sündis Tartus trükkali pojana, õppis Aleksandri gümnaasiumis ja Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, vahepeal aga võttis sanitari ja velskrina osa Vabadussõjast. Sama elusaatuse on Mikelsaar andnud ka romaanide peategelasele Jaagup Vokile. Lisaks on kirjanik kasutanud teisigi dokumente ja uurimusi. Seeläbi kirjeldab ta asjatundlikult mitmeid ajaloolisi tegelasi ja sündmusi, nagu ka toonast miljööd. Ajastuomaseid detaile lisab Jaagupi ema harjumus lugeda ette ajalehti: nii saab lugeja teada toona rahva meeli ärevil hoidnud uudistest ja rindeteadetest, aga ka kõmulistest kuritegudest ja õnnetustest. Sõda tagala vaatenurgast Siiski omandab dokumentaalne aines romaanis alati teise tähenduse, kui see korrastatakse omaette terviklikuks looks. Triloogia algab ilmasõja eelõhtul ning jõuab läbi revolutsiooni, Saksa okupatsiooni ja Vabadussõja välja aastasse 1921. Vahetuvad võimud ja isegi ajaarvamine – kord keeratakse kelli Vene, kord Saksa aja järgi. Selleks filtriks aga, mille läbi muutlikke aegu kujutatakse, on noor peategelane, kelle „maailm on segi pekstud”. Venemaa katastroof ajab tsaariajal üles kasvanud noorukit nutma. Sa­muti ei väsi ta esialgu oma rahvuslasest emale kordamast, et usk oma riiki „ajab surnudki hauas naerma”. Nii ei tule otsus Vabadussõtta minna Jaagupile sugugi kergelt. Ja klassikalist sõjasangarit temast ei saagi: Paju lahingust (1919) sõidab ta enne algust ära

Raamatu autoriks on Ustav Mikelsaar kasutatud raamatud pealkirjaga Kallis Mari. Kannata. Sind ei iial. Eesti lugu on raamat kirjastuselt Eesti Päevaleht, Akadeemia aastast 2009

mille on kirjutanud Ustav Mikelsaar antud 2009 aasta raamat Kallis Mari. Kannata. Sind ei iial. Eesti lugu on Ustav Mikelsaar oluline teos, kasutatud raamatute hulgas. Siin saad osta uusi ja kasutatud raamatuid veebipoest vanaraamat.ee vaata ka uute ja vanade raamatute nimistut Ustav Mikelsaar, Kallis Mari. Kannata. Sind ei iial. Eesti lugu vanaraamat.ee raamatupood Ustav Mikelsaar, Kallis Mari. Kannata. Sind ei iial. Eesti lugu
vaata plaate reklaam
Raamatu otsing
raamatRaamat "Kallis Mari. Kannata. Sind ei iial. Eesti lugu",
teema: Ilukirjandus: eesti kirjandus

Kallis Mari. Kannata. Sind ei iial. Eesti lugu
Pealkiri: Kallis Mari. Kannata. Sind ei iial. Eesti lugu
Autor(id): Ustav Mikelsaar
Kujundaja: Jüri Jegorov

Kirjastus: Eesti Päevaleht, Akadeemia
Linn: Tallinn
Aasta: 2009
Originaalkeel:

ISBN: 9789949431762
Lehekülgi: 526
Sari: Eesti lugu, sarja osa: 19


Seisukord: kileümbrises ja kasutamata heas seisukorras raamat
Mõõdud: 147 × 221 mm
Suurus: tavaformaadis, kõvade kaantega


Sisu:
Esimesele maailmasõjale (1914–1918) ja Oktoobrirevolutsioonile järgnenud segaduses oli idee Eesti omariiklusest vaid üks palju­dest tulevikuvõimalustest. Ustav Mikelsaare triloogia kujutab seda pöördelist ajastut ühe noore mehe eneseleidmisloo võtmes.

Aastatel 1997–1999 ilmunud triloogia „Kallis Mari”, „Kannata” ja „Sind ei iial” pealkirjad viitavad rahvalaulule, mis algab sõnadega „Kallis Mari, kannata, sind ei iial unusta”. Just seda viisi kasutas legendi järgi Pjotr Tšaikovski oma kuuendas, „Pateetilises sümfoonias”. Vene ja Eesti suhted on ka üks romaanitriloogia kesktelg, kuid rahvaluule asemel on Mikelsaar kasutanud selle loomiseks autobiograafilist ja dokumentaalset materjali.

Reklaam


Teosed rajanevad professor Herbert Normanni päevikutel. Normann sündis Tartus trükkali pojana, õppis Aleksandri gümnaasiumis ja Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, vahepeal aga võttis sanitari ja velskrina osa Vabadussõjast. Sama elusaatuse on Mikelsaar andnud ka romaanide peategelasele Jaagup Vokile. Lisaks on kirjanik kasutanud teisigi dokumente ja uurimusi. Seeläbi kirjeldab ta asjatundlikult mitmeid ajaloolisi tegelasi ja sündmusi, nagu ka toonast miljööd. Ajastuomaseid detaile lisab Jaagupi ema harjumus lugeda ette ajalehti: nii saab lugeja teada toona rahva meeli ärevil hoidnud uudistest ja rindeteadetest, aga ka kõmulistest kuritegudest ja õnnetustest.

Sõda tagala vaatenurgast

Siiski omandab dokumentaalne aines romaanis alati teise tähenduse, kui see korrastatakse omaette terviklikuks looks. Triloogia algab ilmasõja eelõhtul ning jõuab läbi revolutsiooni, Saksa okupatsiooni ja Vabadussõja välja aastasse 1921. Vahetuvad võimud ja isegi ajaarvamine – kord keeratakse kelli Vene, kord Saksa aja järgi. Selleks filtriks aga, mille läbi muutlikke aegu kujutatakse, on noor peategelane, kelle „maailm on segi pekstud”. Venemaa katastroof ajab tsaariajal üles kasvanud noorukit nutma. Sa­muti ei väsi ta esialgu oma rahvuslasest emale kordamast, et usk oma riiki „ajab surnudki hauas naerma”. Nii ei tule otsus Vabadussõtta minna Jaagupile sugugi kergelt. Ja klassikalist sõjasangarit temast ei saagi: Paju lahingust (1919) sõidab ta enne algust ära ja jääb edaspidi tööle haiglatesse.

Seega kujutatakse Vabadussõda tagala vaatenurgast. Enamgi veel, lahinguvälja asemel saab ülikool selleks lakmuspaberiks, mille abil peategelane jälgib ärevalt eri võimude vahetumist. Nagu Tartu kannab alguses Jurjevi, vahepeal Dorpati ja lõpuks Tartu nime, nii muudab Saksa okupatsioon (1918) Jurjevi keiserliku ülikooli Landesuniversität’iks, seejärel aga saab sellest rahvuslik eesti ülikool. Vene ülikooli sulgemine kujutab peategelasele ühtaegu traumat ja võimalust minevikust lahti öelda: vana hea tsaariaeg saab lõplikult otsa alles keiserliku universiteedi Venemaale evakueerimisega. Selle on kirjanik omakorda sidunud teatega tsaariperekonna tapmisest. Vähehaaval väsib Jaagupki uskumast õndsa tsaaririigi tagasitulekusse.

Ülikooli ümber koonduvad noore tudengi lootused ja hirmudki. Soov saada lugupeetud arstiks ja professoriks on lahutamatult seotud trükkali poja murega oma alaväärsuse pärast. Tähenduslikult tegelebki teos suures osas just Jaagupi nõnda kergelt haavuva hinge analüüsimisega. Ebakindluse tagant aga aimub ebalev enesemääratlus. Ühelt poolt on triloogias, kus kõneldakse saksa-vene-eesti segakeeles, keeleliste ja rahvuslike identiteetide kirevus enesestmõistetav. Teisalt aga viidatakse rahvuslikule alaväärsustundele. Enamgi veel, Jaagupi pideva häbitunde tingib nimelt soov sakslannast pruudile muljet avaldada. Korporatsiooni astumine ja sealne rebasestaatus aga võimendab alandatuse tunnet veelgi. Nõnda pakub triloogia huviväärset paralleeli A. H. Tam­msaare romaanile „Ma armastasin sakslast” (1935). Ent loole, mis jutustab suurest armastusest katastroofilisel ajal, antakse triloogia alguses kohe teinegi kir

Hind: 9,00 EUR
Otsing autori järgi:

Henn Mikelsaar, Müüritud, Ilmamaa, 2003, hind: 3,00 eurot
Henn Mikelsaar, Käiski Nuustakul ära, Faatum, 1994, hind: 1,60 eurot
Henn Mikelsaar, Teema variatsioonidega, Ilmamaa, 2007, hind: 10,00 eurot
Henn Mikelsaar, Ristiratast (romaan), Ilmamaa, 1999, hind: 7,00 eurot
Henn Mikelsaar ja Ustav Mikelsaar, Armas aeg (romaan), Eesti Raamat, 1988, hind: 4,00 eurot
Henn Risto Mikelsaar, Kaugel näen, Eesti Raamat, 2013, hind: 5,00 eurot
Koostanud Raik-Hiio Mikelsaar, Diploma fundationis Academiae sive Universitatis Dorpatensis. Gründungsurkunde der Universität Dorpat. Stiftelseurkund för Dorpats Universitet, Tartu Ülikool, 2005, hind: 9,00 eurot
Neeme Mikelsaar, Eesti NSV kalad. Käsiraamat-määraja, Valgus, 1984, hind: 10,00 eurot
Raik-Hiio Mikelsaar, Tartu õpetajaid õpilase nägemuses, Raik-Hiio Mikelsaar, 2009, hind: 6,00 eurot
Raik-Hiio Mikelsaar, Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?, 2014, hind: 14,00 eurot
Ustav Mikelsaar, Sind ei iial (Romaanitriloogia III osa), Ilmamaa, 1999, hind: 5,00 eurot
Ustav Mikelsaar, Kannata (2. osa), Ilmamaa, 1998, hind: 12,00 eurot
Ustav Mikelsaar, Ohver, Perioodika, 1977, hind: 2,00 eurot
Ustav-Esko Mikelsaar, Tunnimehed, Ilmamaa, 2007, hind: 10,00 eurot
Teema Ilukirjandus: eesti kirjandus alla viimati lisatud:

Oskar Luts, Suvi, Eesti Raamat, 1970, hind: 5,00 eurot
Lembit Uustulnd, Süvameri, Varrak, 2001, hind: 7,40 eurot
Oskar Luts, Kevade, Eesti Raamat, 1970, hind: 5,00 eurot
Nasta Pino, Igal õhtul Solenzaras, Eesti Raamat, 1985, hind: 2,00 eurot
Karl Ristikivi, Põlev lipp, Eesti Raamat, 1990, hind: 2,20 eurot
Karl Ristikivi, Viimne linn, Eesti Raamat, 1990, hind: 2,30 eurot
Karl Ristikivi, Surma ratsanikud, Eesti Raamat, 1990, hind: 2,00 eurot
Mihkel Tiks, Korvpalliromaan, Eesti Raamat, 1985, hind: 5,00 eurot
Ants Viljus, Pasjanss, Eesti Raamat, 1986, hind: 3,00 eurot
Endla Tegova, Põlvili, Eesti Raamat, 1986, hind: 2,50 eurot
Heino Kiik, Maria Siberimaal, Eesti Raamat, 1988, hind: 2,50 eurot
Arvo Valton, Üksildased ajas, Eesti Raamat, 1983, hind: 5,00 eurot
Enn Vetemaa, Möbiuse leht I, Eesti Raamat, 1985, hind: 4,00 eurot
Milvi Seping, Värvilised linnud, Eesti Raamat, 1985, hind: 1,50 eurot
Egon Rannet, Vaike Rannet, Kivid ja leib II, Eesti Raamat, 1985, hind: 6,80 eurot
Raimond Kaugver, Pariisi lõbusad naised, Eesti Raamat, 1985, hind: 5,00 eurot
Arno Kasemaa, Rannamännid I, Eesti Raamat, 1986, hind: 4,80 eurot
Katrin Reemet, Hingedeaeg, Eesti Raamat, 1987, hind: 2,00 eurot
Endla Tegova, Humalaaias, Eesti Raamat, 1985, hind: 3,00 eurot
Kalju Kangur, Juturaamat, Eesti Raamat, 1986, hind: 3,00 eurot
Lilli Promet, Maastikuhääled, Eesti Raamat, 1983, hind: 2,00 eurot
Eduard Vilde, Prohvet Maltsvet, Eesti Raamat, 1985, hind: 4,50 eurot
Mats Traat, Üksi rändan, Eesti Raamat, 1985, hind: 2,50 eurot
Mats Traat, Minge üles mägedele, Eesti Raamat, 1987, hind: 4,50 eurot
Jüri Tuulik, Mehed ja koerad (jutustused), Eesti Raamat, 1985, hind: 4,00 eurot


Teema Ilukirjandus: eesti kirjandus all on 3215 raamatut, vaata täielikku loendit lähemalt selle lingi kaudu!

Vanaraamat  |   E-post   |   © vanaraamat, Biblio OÜ, 2008-2019 |   Biblio OÜ Lai valik uusi ja kasutatud raamatuid, noote ja vinüülplaate Tlf:(372) 734 1901